Mikita Iljintšiki elu saab kokku võtta nii: põgenes vangla kartuses diktaator Lukašenka režiimi eest Moskvasse, õppis seal dramaturgiks ja lavastajaks, ning põgenes diktaatori ja Ukraina sõja alustaja Putini eest Poola. Praegu lavastab ta Eestis.
Veerand sajandit rahvast harinud Ööülikoolil on vähemalt kaks head uudist. Valminud on uhiuued teledokumentaalid sarjas „Laste Ööülikooli rännakud“. Ja Ööülikooli saated naasevad sügisest rahvusringhäälingusse.
Naine kinkis mulle jõuludeks linnupäeviku. Kalendermärkmiku, kuhu saab kõik aasta jooksul kohatud linnuliigid kirja panna. 1. jaanuaril alustasin, kevade lähenedes tekkis sportlik hasart, aprilli alguseks sain 100 liiki täis.
Džässlaulja Kadri Voorandi jaoks on maatöö see, kui ta viimistleb Lahemaa rannakülas sajandat korda oma valmivat uudisteost. Aga naudib ka seda, kui jääb aega riisuda lehti või niita muru. Ja mis puutub võitlusse hiirtega, on tal varuks vägagi loomingulised võtted.
„Vaimuelu“ saates on Jaan Tammsalu külaliseks David Vseviov, kellega tuleb juttu Venemaal toimuvast laiemalt, samuti sellest, mis toimub Venemaal kirikus, millistest kanalitest praegu Venemaa kohta infot saab ning kuidas seda hinnata.
Kui hästi tunned kirjanik Andres Vanapat, kelle sünnist möödus 2. aprillil sada aastat?
Suur mõttemängur, absurdimeister Andres Vanapa saanuks 2. aprillil 100aastaseks. Niisama palju kui kirjaniku loodud luule, aforismid, novellid ja romaanid, väärib mäletamist tema ülimalt värvikas, suisa lummav isik.
Eesti teatri suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming saadetakse viimsele teele täna Tartu Peetri kirikust. „Lavale tulek on inimese sünd, lavalt lahkumine surm,“ on maiselt lavalt 5. aprillil lahkunud Tooming öelnud. Ja lisanud: „Ainult idioot ei taha igavesse ellu.“
„Vaimuelu“ saates tuleb juttu piiblist ja piibli lugemisest, ka sellest, kuidas teha seda nii, et loetust enam-vähem aru saada õnnestuks. Lisaks räägib Jaan Tammsalu mõned seigad oma elust, milles raamatute raamatul on olnud oma roll. Omaette lugu on aga see, kuidas sattus tema kätte Salme Reegile k...
Näitleja ja lavastaja Katrin Pärna elu on täis paradokse. Temast sai näitleja, sest ta vihkas Tartut – linna, kus on nüüd üle kahekümne aasta elanud ja vägevalt loonud. Pärn ütleb, et tõelise teatriarmastuse avastas ta alles siis, kui oli valmis teatrist loobuma. Ja oma isast tunneb ta praegu rohkem...
Ega seda ju just tihti mu elus ette ei ole tulnud, et ühel päeval on kakskümmend kraadi sooja ja päeva pärast kaks kraadi külma ning lumi. Just nii läinud nädalal juhtus. Ja siis ma kohtusin elus esimest korda võsaraadiga.
Peipsiääre vallas Pala laululaval tehakse 2. juunil ajalugu: teoks saab esimene laulupidu, kus kõik laulud kõlavad kodavere keeles. Muu hulgas tulevad kodavere keeles ettekandele tuntud levilaulud.
Veebruaris alustas Kanal 2 ekraanil tõsielusari „Sellest saab meie suvi“, kus kaheksa vallalist asusid otsima kaaslast, kellega veeta ilus Eestimaa suvi ja miks mitte kogu edasine elu. Nüüd on käes sarja viimane saade ja selgub, kas osalejad leidsid armastuse või mitte.
Eesti teatri vaieldamatu suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming suri 5. aprillil kell 1.20. Ta jõudis saada 78aastaseks. Lahkus mees, kes oli nii elus kui ka teatris uunikum – ainuke, ainulaadne.
Eesti teatri vaieldamatu suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming (28.03.1946-05.04.2024) on mees, kes on nii elus kui teatris olnud uunikum. Taasavaldame artikli, mis ilmus 2021. aasta märtsis, mil Jaan Toomingal täitus 75 eluaastat.
Kui ärev inimene ootab und sama pingsalt, nagu oodatakse Godot’d, siis pole ime, et uni ei saabugi. Hea une suurimad vaenlased on pimedus ja ärevus. Mõlema vastu leidub rohtu. Kusjuures unenõustaja mõnigi soovitus võib meid üllatada.
18. aprillil jõuab Viljandimaal Vastemõisa rahvamajas publiku ette meie parlamendi poliitilist palagani pilav komöödia „Pidu riigikogus“. Esietendusele järgneb ringreis mööda Eesti väikeste linnade ja maakohtade kultuurimajasid.
Märtsi 23. päeval tähistavad meteoroloogid, klimatoloogid, atmosfäärifüüsikud ja teised ilmainimesed üle kogu maakera meteoroloogiapäeva.
Laulja Leila Milleril on käes töine aastaaeg. Sõidab ringi mööda Eestimaad, aga mitte selleks, et kontserte anda, vaid selleks, et kasvuhooneid ehitada!
Esimesel aprillil suri 110 aasta vanuselt kõige vanem eestlane Ottilie-Armilde Tinnuri. Maaleht jõudis veel aasta algul teha naisega ka viimase intervjuu. Lugu ilmus esimest korda 19. jaanuaril.
„Vaimuelu“ taskuhääling pakub kuulamiseks Jaan Tammsalu mõtsiklust ülestõusmispühadel. „Minult on küsitud, kas praeguste raskete aegade tõttu üldse on õige aeg avalikult rõõmu välja näidata,“ räägib Tammsalu. „Vastus on kindel jah!“
Teatripäeval, 27. märtsil kuulutati Tartus Eesti Rahva Muuseumis välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustati ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd.
AJALOOLINE MATUS 26. märtsil 1953. aastal maeti Tartus kirjanik Oskar Luts. Kõneainet andis mees linnaelanikele juba oma eluajal, tema matus on rahvasuus saanud aga lausa legendi mõõtmed.
Siberisse saadetud 13aastane poiss Peet pidas Eestisse jäänud klassiõe Virvega kirjavahetust 11 aastat. Üle 200 kirja – kaheksa aastat Siberist ja kaks aastat sõjaväest Ukrainast. Tuli koju ja võttis klassiõe naiseks.
2.–6. aprillini mängib Harkivi rindeteater Tallinnas, Narvas, Tartus, Haapsalus ja Kuressaares lavastust „Good luck!“, mis üllatuseks ei ole rusuv, vaid koomiline. Lavastaja Stepan Pasichnyk annab kodulinnast Maalehele intervjuu õhuhäire ajal.
Olen kuulnud väidet: kogu Eesti on üks küla. Alatooniks Hando Runneli read „kõik siin kõiki tunnevad, vastamisi vannuvad“. Millega mõttes riimub lauluke ühest telelavastusest: „Mein liebe Rewal, ein grosse Seewald…“
Tartu Eluringikeskuse hubane külalistetuba lõhnab endise pidulikkusega kohvi ja kringli järele. On ka põhjust – siin on end mõnusasti sisse seadnud Eesti Vabariigiga pea samal ajal ilmavalgust näinud, hetkel vanim elusolev Eesti mees Erdman Blank (106).
“Tahtsin ikka teha pilti, et kuidas me elame ja oleme siin,” rääkis 1949. aasta märtsis Siberisse küüditatud Vello Hindreus, kelle haruldasest fotokogust pärinevad ka siin olevad pildid.* Lugu ilmus esimest korda Maalehes novembris 2021.
Kui Soome president Urho Kaleva Kekkonen 60 aastat tagasi märtsis Eestisse mitteametliku visiidi tegi, oldi üllatunud: kas soome „karu“ on talveunest ärganud ja üle lahe Eesti randa kõmpinud?
