Võidupäeval joostakse ümber Karksi-Nuia paisjärve

 (2)
87. Suurjooks ümber Viljandi järve
Foto: Kenno Soo

Jaanipäeva kahevõistluse järjenumbriks on 39! Just nii mitmendat korda joostakse 23. juunil ümber Karksi-Nuia paisjärve.

Tegemist on ütlemata prestiižse spordipeoga, millest on olnud ka endal 26 korda au osa saada. Kahjuks on tegemist ka ainsa võistlusega aastas, millest hambad risti olen püüdnud osa võtta. Kuigi krooniline seljahaigus ei luba mul kilomeetreid mõõta maanteel, siis olen seda aastaid püüdnud teha ujulas. Hilistalvest jaanipäevani on saanud tavaks saunas ja ujulas jõuludeni kogutud „päästerõngas“ 5–7 kg jagu ära põletada. Kui nüüd selg natuke rohkem lubab, siis sellel aastal püüan nii mõnelegi eakaaslasele „koti pähe tõmmata“.

Ärge siis põnnama lööge ja tulge kõik jaanijooksule!

Kahevõistluse hoopis tõsisem etapp algab Jaanisimmanil ja selle nimi on „Kes, kuidas ja kui palju suudab kanget alkoholi simmanile smugeldada!“

Jaanijooksu Jaanisimmani kontseptsioon on algusest peale näinud ette, et see on üks vahva sõbraliku rahva pidu, mille tarbeks ei ole vaja palgata turvafirmat. Isegi kui aastate jooksul oleks tekkinud karjuv vajadus, siis selleks kuluvat raha eelarve ei võimaldaks, sest jaanipäeval maksab turvafirma palkamine tuhandeid eurosid.

Kahjuks on turvafirma puudumine andnud paljudele julguse simmanile kaasa võtta oma alkoholi: kes toob lihtsalt põues, kes kotis riiete sisse mähituna, kes lapikuga püksirihma vahel, kes lapsevankris või hoopiski lutipudelis. Siinkohal võiks ju natuke ironiseerida ja pakkuda veel mõne toreda mooduse. Näiteks 90ndatel enne Rocksummerit käidi lauluväljakule alkoholi suisa matmas. Võiks eeldada, et need simmani põhilised „smugeldajad“ on alla 30nesed noored poissmehed ja nn elu hammasrataste vahele jäänud inimesed, kuid kahjuks on nendeks valdavalt 30–40aastased meesterahvad remondimeestest spordimeesteni ja ettevõtjatest ametnikeni.

Ega ma sellest juttu ei teekski, kui simmani alkoholipoliitika ei oleks otseselt seotud lastele saadetava sõnumi ja pileti hinnaga. Esiteks oleme Jaanisimmanil välistanud kange alkoholi müügi – eelkõige just turvameetmena selle liigtarbimise ja sellest tuleneva võimaliku agressiivse käitumise ära hoidmiseks. Teiseks on äärmiselt masendav vaadata, kuidas täiseas meesterahvas, koguni lapsevanem, hoopleb oma sõprade ees ja laste kuuldes, kuidas ja kui palju ta ikka suutis alkoholi sündmusele sisse tuua. Ei ole minu võimuses takistada kõiki kanget alkoholi simmanile sisse toomast ega ole minu öelda, kui palju keegi seda tarbib, kuid igaühel neist võiks olla nii paljugi austust oma järeltulijate vastu, et anda vähemalt neile väikegi võimalus tulevikus õigesti käituda. Palun ärge tehke kõike seda laste ees ja nende kuuldes! Kolmandaks on koolipoisilegi selge, et 2–5eurose piletiga ei ole võimalik korraldada orienteeruvalt 7000eurose eelarvega sündmust. Sellel aastal peaks kolmandiku eelarvest moodustama kerge alkoholi ja ilma alkoholita jookide müügist saadav tulu. Kahel viimasel aastal oleme kõnealuseid tooteid müünud planeeritust 3–5 korda vähem hirmus külma „talveilma“ ja „smugeldajate“ tegevuse tõttu. Need kaks tegurit kokku annavad valusa Jaanipäeva kahevõistlus tulemuse saabuva simmani piletihinna suhtes. Leevendamaks möödunud aastate miinust ja kindlustamaks end „smugeldajate“ vastu, oleme sunnitud pileti hinda tõstma 2–5 eurolt 7–10 eurole. Kahjuks kõige valusamalt lööb see vähem kindlustatud perekondi, kellest paljud peavad ilmselt peost seekord loobuma, aga teised toredad ja simmani reegleid austavad inimesed võivad mõnda „salakaubavedajat“ kohates neile järjekordse vägiteo eest ikka õnne soovida ning uue ja uhkema piletihinna eest sõbralikult õlale patsutada.

Kuna positiivsus on alati edasiviiv jõud, siis patt oleks artiklit lõpetada mustades toonides. Positiivsust süstib päikeseline ja soe jaanipäev, kus kindlasti suudame Jaanisimmani eelarve taas plussi keerata. Kui see nii peakski minema, siis võite kindlad olla mõnes uues ja vahvas projektis, mida saadud tuluga rahastame. Paari esimese aastaga teenitud väikese tulu eest rahastasime näiteks raudrüü projekti, millest ühte osa (raudrüüd) on teil võimalik näha ja uudistada Karksi Valla Kultuurikeskuses. Seniks soovin kõigile mõistvat suhtumist ja õnne fännimängudes Ruut FMis ja Jaanijooksu Jaanisimmani facebook’i kontol. Loosi läheb rohkelt Ethel Disain OÜ, A. Le Coq jt auhindu. NB! Simmani sooduspileteid on võimalik osta 23. juunil Karksi ordulinnuses alates 14.00st.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Võidupäeval joostakse ümber Karksi-Nuia paisjärve

 (2)
87. Suurjooks ümber Viljandi järve
Foto: Kenno Soo

Jaanipäeva kahevõistluse järjenumbriks on 39! Just nii mitmendat korda joostakse 23. juunil ümber Karksi-Nuia paisjärve.

Tegemist on ütlemata prestiižse spordipeoga, millest on olnud ka endal 26 korda au osa saada. Kahjuks on tegemist ka ainsa võistlusega aastas, millest hambad risti olen püüdnud osa võtta. Kuigi krooniline seljahaigus ei luba mul kilomeetreid mõõta maanteel, siis olen seda aastaid püüdnud teha ujulas. Hilistalvest jaanipäevani on saanud tavaks saunas ja ujulas jõuludeni kogutud „päästerõngas“ 5–7 kg jagu ära põletada. Kui nüüd selg natuke rohkem lubab, siis sellel aastal püüan nii mõnelegi eakaaslasele „koti pähe tõmmata“.

Ärge siis põnnama lööge ja tulge kõik jaanijooksule!

Kahevõistluse hoopis tõsisem etapp algab Jaanisimmanil ja selle nimi on „Kes, kuidas ja kui palju suudab kanget alkoholi simmanile smugeldada!“

Jaanijooksu Jaanisimmani kontseptsioon on algusest peale näinud ette, et see on üks vahva sõbraliku rahva pidu, mille tarbeks ei ole vaja palgata turvafirmat. Isegi kui aastate jooksul oleks tekkinud karjuv vajadus, siis selleks kuluvat raha eelarve ei võimaldaks, sest jaanipäeval maksab turvafirma palkamine tuhandeid eurosid.

Kahjuks on turvafirma puudumine andnud paljudele julguse simmanile kaasa võtta oma alkoholi: kes toob lihtsalt põues, kes kotis riiete sisse mähituna, kes lapikuga püksirihma vahel, kes lapsevankris või hoopiski lutipudelis. Siinkohal võiks ju natuke ironiseerida ja pakkuda veel mõne toreda mooduse. Näiteks 90ndatel enne Rocksummerit käidi lauluväljakule alkoholi suisa matmas. Võiks eeldada, et need simmani põhilised „smugeldajad“ on alla 30nesed noored poissmehed ja nn elu hammasrataste vahele jäänud inimesed, kuid kahjuks on nendeks valdavalt 30–40aastased meesterahvad remondimeestest spordimeesteni ja ettevõtjatest ametnikeni.

Ega ma sellest juttu ei teekski, kui simmani alkoholipoliitika ei oleks otseselt seotud lastele saadetava sõnumi ja pileti hinnaga. Esiteks oleme Jaanisimmanil välistanud kange alkoholi müügi – eelkõige just turvameetmena selle liigtarbimise ja sellest tuleneva võimaliku agressiivse käitumise ära hoidmiseks. Teiseks on äärmiselt masendav vaadata, kuidas täiseas meesterahvas, koguni lapsevanem, hoopleb oma sõprade ees ja laste kuuldes, kuidas ja kui palju ta ikka suutis alkoholi sündmusele sisse tuua. Ei ole minu võimuses takistada kõiki kanget alkoholi simmanile sisse toomast ega ole minu öelda, kui palju keegi seda tarbib, kuid igaühel neist võiks olla nii paljugi austust oma järeltulijate vastu, et anda vähemalt neile väikegi võimalus tulevikus õigesti käituda. Palun ärge tehke kõike seda laste ees ja nende kuuldes! Kolmandaks on koolipoisilegi selge, et 2–5eurose piletiga ei ole võimalik korraldada orienteeruvalt 7000eurose eelarvega sündmust. Sellel aastal peaks kolmandiku eelarvest moodustama kerge alkoholi ja ilma alkoholita jookide müügist saadav tulu. Kahel viimasel aastal oleme kõnealuseid tooteid müünud planeeritust 3–5 korda vähem hirmus külma „talveilma“ ja „smugeldajate“ tegevuse tõttu. Need kaks tegurit kokku annavad valusa Jaanipäeva kahevõistlus tulemuse saabuva simmani piletihinna suhtes. Leevendamaks möödunud aastate miinust ja kindlustamaks end „smugeldajate“ vastu, oleme sunnitud pileti hinda tõstma 2–5 eurolt 7–10 eurole. Kahjuks kõige valusamalt lööb see vähem kindlustatud perekondi, kellest paljud peavad ilmselt peost seekord loobuma, aga teised toredad ja simmani reegleid austavad inimesed võivad mõnda „salakaubavedajat“ kohates neile järjekordse vägiteo eest ikka õnne soovida ning uue ja uhkema piletihinna eest sõbralikult õlale patsutada.

Kuna positiivsus on alati edasiviiv jõud, siis patt oleks artiklit lõpetada mustades toonides. Positiivsust süstib päikeseline ja soe jaanipäev, kus kindlasti suudame Jaanisimmani eelarve taas plussi keerata. Kui see nii peakski minema, siis võite kindlad olla mõnes uues ja vahvas projektis, mida saadud tuluga rahastame. Paari esimese aastaga teenitud väikese tulu eest rahastasime näiteks raudrüü projekti, millest ühte osa (raudrüüd) on teil võimalik näha ja uudistada Karksi Valla Kultuurikeskuses. Seniks soovin kõigile mõistvat suhtumist ja õnne fännimängudes Ruut FMis ja Jaanijooksu Jaanisimmani facebook’i kontol. Loosi läheb rohkelt Ethel Disain OÜ, A. Le Coq jt auhindu. NB! Simmani sooduspileteid on võimalik osta 23. juunil Karksi ordulinnuses alates 14.00st.

Maakonna uudised