Viljandi magalarajoonid oma laiuvate kortermajadega ei erine niisiis Tallinna Lasnamäe või Mustamäe elamurajoonidest. Ikka 70-80ndatel aastatel ehitatud, sama ehituskvaliteediga paneelidest karpmajad, ainult korruseid reeglina vähem. Mõned renoveeritud, teised väga räsitud ilmega. Kuid probleemid mõlemas paigas on sarnased - kui renoveerides on otsaseinad soojustatud või uuendatud välisfassaadi, siis rõdupiirete kinnitusi on kontrollitud ja uuendatud ilmselt väga vähestel majadel. Kui üldse. Kõikjal paistavad krohvi alt paljastunud metallist kinnitusplaadid, roostest puretud ja ilmastiku hävitustööle avatud. On vaid aja küsimus, millal metall rebeneb ning kinnituskohad betoonist rõdupiirde raskuse all järele annavad.

Riia tänaval elav 74-aastane Viktor mäletab hästi, kuidas siinseid maju ehitati: kiirustades, ehitusnormidele vilistades, ehitajad olid isegi purjuspäi töötanud. Lasnamäel toimunud õnnetus teeb mehe murelikuks. Naabermajas elav vanem proua aga rõdude allakukkumist ei karda. Ta on siin elanud 1985. aastast alates, kuid hindab oma rääbaka maja korrasolekut heaks. Lahkudes heidab ta siiski pilgu üles rõdude poole.

Vaadake, mida Viktor Viljandi magalarajooni majade seisukorrast arvab ja kuidas tal hiljuti praod seina tekkisid: