Kirjanik ja tõlkija Maarja Kangro valiti hiljaaegu Eesti Kirjanike Liidu juhiks. Ta on esimene naine ses ametis ja ütleb, et praegu tekitavad uued võimalused hasarti. Rakvere teater valmistub just samal ajal tooma lavale Kangro väga isiklikku lugu naiseks olemisest – kunstlikust viljastamisest.
Kellele kuuluvad need öised hääled? Vihjeks, et üht häält teeb tegelane, kelle kohta vanarahvas ütles jämme jurak.
Dimitri Demjanov käis Kihnu saarel räimetoite maitsmas. Kiitis kõvasti. Kodukohviku Muiatõs Vasta kordumatut atmosfääri hindas lausa Michelini tärnide vääriliseks.
Kultuuripealinna Tartu dokumentaalfilmide programmis „Ellujäämise kunstid“ on valminud kaheksa lühifilmi, mis mõeldud tabama Lõuna-Eesti eripära. Filme näidatakse kogumikuna „Metsik lõuna“.
Eestis tuleb täielik päikesevarjutus rohkem kui saja aasta pärast. Seega, kes tahab selle suurejoonelise loodusime oma silmaga ära näha, peab ette võtma lühema või pikema reisi.
Kuigi väike mure on kasvuhoonesse jäänud taimede pärast, naudib Maalehe reisi võitnud Marju koos kaasaga Türgit täiel rinnal. Eriti muljetavaldav on tema arvates reisiseltskond.
Kokkupõrked raadiomastiga ja teise õhupalliga ei takistanud Maalehe reisisellidel Türgit täiega nautimast. Ka Maalehe päev, millele pani punkti piknikku külastanud metssiga ei unune kellelgi.
Parodist Pille Pürg on enam kui 30 aasta jooksul esinenud täielikus luksuses, armsates rahvamajades, andnud välietendusi lausvihma ja meeletu kuumusega, mänginud garaažides, lautades ja jumal teab veel kus. On olnud esinemisi, mis absurdsete seikade tõttu kauaks mällu tembeldatud.
„Vaimuelu“ taskuhäälingus on Jaan Tammsalu külaliseks vaimulik ja hingehoidja Annika Laats. „On vast parem, kui sa ise üles tunnistad, kuidas sa selleni jõudsid, kus praegu oled“ ärgitab Tammsalu Annika Laatsi rääkima.
Tänavusel Veneetsia biennaalil nähtu paneb küsima, miks tundub meile sündsusetu mõte lähetada sellele maailma kunstielu suursündmusele näiteks skulptor Tauno Kangro.
Türgi mustrid on põhjamaa vaoshoitud maitsele veidi harjumatud. Värvikirevus paneb pea ringi käima ja iidne ajaloo hõng otse oma kingataldade all tekitab aukartust.
Lõppenud on Maalehe ja Germalo reis Türki. Reisisellid on löönud kõhutantsu, kohtunud metssigadega, sõitnud kuumaõhupallidega, imetelenud lugematuid varemeid, mošeesid ja paleesid ning end hamamis puhtaks pesnud. Nüüd on kõik koju jõudnud ja meeles mõlguvad juba uued seiklused.
Türgi tänavatel on näha palju kasse ja koeri. Mõtlesin, et pildistan nad kõik üles, aga Maalehe reisi keskpaiku sai jaks otsa. Sest neid on tõesti väga palju.
See talu on unikaalne vast isegi maailma mastaabis, Türgis aga kindlasti. 200 hektaril kasvatatakse peaaegu et kõike, mida üks põllumees üldse kasvatada saab – kanaarilindudest oliivideni.
Karulaugu ümber on kujunenud suur kevadine moehullus, kohati suisa massipsühhoos. Teen ettepaneku jätta karulauk sel kevadel rahule ja proovida muud söödavat, mida praegu loodusest leida võib.
Kuigi nädala lõpus kostitab meid madalrõhkkond veidi külmemate ilmadega, ei saa enam salata: kevad on käes!
Raplamaal Järvakandi mõisa küünis pidasid nõiad suurt volbrilaata ja edendasid kohalikku elu. Mees, kes puulusikaid müüs, ütles otse, mis ta minister Võrklaeva automaksust arvab.
„Päriselt?“ See oli Maalehe reisisellide esimene reaktsioon, kui märgati lähenevat noort metsanotsut. Järgmiseks haarasid kõik kaamerad.
Vaatad ega saagi aru, mis vastu vaatab. „Mõtled, et kas see on mingi nali,“ sõnas üks Maalehe reisisell vulkaanilist kuumaastikku silmitsedes.
ETV kuldaegade diktor ja saatejuht sai 70. Jättis just äsja töö ehitustarvete poes ja lubab hakata logelema. „Välimusega teenisin leiba teles, muudes ametites ikka sellega, mis mul kahe kõrva vahel on.“
Kui arvate, et Türgi rahvuslik õhtu on midagi igavat, siis eksite. Lõunamaine temperament lööb välja veel enne, kui jõuate suupistevalikust esimesed vürtsikad palad haarata.
Arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi (95) lugudest saaks kokku kriminaalse põneviku, peaosalisteks nõukogude oludes tegutsev muinsuskaitsja ja valvas julgeolekumees. „Me taastasime ju endist Eestit!“ räägib Tomps. „Seepärast olimegi Vene võimule pinnuks silmas.“
Putukate väljatulek talvituskohtadest on sel kevadel olnud üsna tavapärane, aga heitlik ilm sunnib neid alalõpmata jälle peitu pugema.
Mikita Iljintšiki elu saab kokku võtta nii: põgenes vangla kartuses diktaator Lukašenka režiimi eest Moskvasse, õppis seal dramaturgiks ja lavastajaks, ning põgenes diktaatori ja Ukraina sõja alustaja Putini eest Poola. Praegu lavastab ta Eestis.
Veerand sajandit rahvast harinud Ööülikoolil on vähemalt kaks head uudist. Valminud on uhiuued teledokumentaalid sarjas „Laste Ööülikooli rännakud“. Ja Ööülikooli saated naasevad sügisest rahvusringhäälingusse.
Naine kinkis mulle jõuludeks linnupäeviku. Kalendermärkmiku, kuhu saab kõik aasta jooksul kohatud linnuliigid kirja panna. 1. jaanuaril alustasin, kevade lähenedes tekkis sportlik hasart, aprilli alguseks sain 100 liiki täis.
Džässlaulja Kadri Voorandi jaoks on maatöö see, kui ta viimistleb Lahemaa rannakülas sajandat korda oma valmivat uudisteost. Aga naudib ka seda, kui jääb aega riisuda lehti või niita muru. Ja mis puutub võitlusse hiirtega, on tal varuks vägagi loomingulised võtted.
„Vaimuelu“ saates on Jaan Tammsalu külaliseks David Vseviov, kellega tuleb juttu Venemaal toimuvast laiemalt, samuti sellest, mis toimub Venemaal kirikus, millistest kanalitest praegu Venemaa kohta infot saab ning kuidas seda hinnata.
Laululoojad Tõnis Mägi ja Jaan Tätte on mõjutanud meie elusid. Kuidas? Ja miks just need mehed?
