Värskeks uudiseks südamehaiguste ennetamisel on, et istumine kahjustab südant ja veresooni varem arvatust oluliselt rohkem. Pika ja liikumispausideta istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi: trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine.

Istumist nimetatakse uueks suitsetamiseks – seda just südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Pikaajalise istumisega südamele tekitatud kahju neutraliseerimiseks on väga oluline roll regulaarsel liikumisel. Kahjuks suudab regulaarne tervisetreening
neutraliseerida istumisega tekitatud kahju ainult osaliselt.

Teadusuuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Regulaarne koormus tähendab spordiga tegelemist vähemalt kaks, veel parem kolm või enam korda nädalas. Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine,
jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.

Samas ei tohi me oma südant liigselt üle pingutada. Üle 40-aastastele tervisespordiga alustajatele soovitan eelnevalt teha südame koormustesti. Sellega saame näha südame- ja veresoonte käitumist kehalisel koormusel ning määrata ka optimaalse pulsisageduse tervisetreeningul.

Pulsisageduse ealine maksimum on 220 lööki/min lahutada vanus. Näiteks
50-aastasel inimesel on see 170 lööki minutis. Kehaline treening südame
löögisagedusega 70–85 protsenti maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60–70 protsenti maksimumist (50-aastasel inimesel 100–120 lööki/min) annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti.

Allikas: Puhja valla leht