Saimon Sutt - viskekahur Haaslavalt

 (3)
Saimon Sutt - viskekahur Haaslavalt
Saimon Sutt Tartu Rocki särgisFoto: erakogu

Kuu persooniks on korvpallur ja Haaslava valla elanik Saimon Sutt.

Meil on samal päeval sünnipäevad. Räägi, kus oled sündinud-kasvanud?

Seda on tore teada. Tavaliselt on sel päeval juba soe ja päikesepaisteline ilm. Ma olen sündinud-kasvanud Tartus ja terve elu Tartus elanud. Vanavanemate juured ulatuvad küll Uniküla kanti. Nüüd juba üle kuue aasta tagasi kolisime perega Haaslava valda elama, seega elan vallas aga töötan/õpin Tartus nagu enamik „maainimesi“.

Keskkooli lõpetasid Tartu Kivilinna gümnaasiumis ja nüüd oled Tartu ülikoolis kehakultuuri erialal. Oled vist otsustanud karjääri mõttes spordi ja korvpalli kasuks?

Jah, gümnaasiumi lõpetasin Kivilinna gümnaasiumis spordiklassis. Kuna sport on minu elu lahutamatu osa juba väiksest peale olnud, tundus õige valikuna haridusteed jätkata Tartu ülikoolis kehakultuuri erialal. Spordis ei tea kunagi mis juhtuda võib, näiteks saad sellise vigastuse, et ei mängigi kunagi enam korvpalli, siis oleks hea omada haridust ning on võimalik elus edasi liikuda. Võib öelda küll nii, et olen otsustanud karjääri mõttes korvpalli kasuks.

Viskekäsi on sul hea ja seda ka kolmese joonelt. Võitsid eelmisel aastal ka viskekahuri võistluse...

Viskekäsi on mul väiksest peale hea olnud, 2-3 kolmest mängus sisse visata polnud noorena probleem. Kindlasti saab viset kõvasti paremaks treenida ja selle kallal üritan ka tööd teha. Viskekahuri võistlusel oli väga hea päev ka. Päris igal päeval kahjuks nii hästi sisse ei „sopsa“. Tegeled ka hobikorras muu spordiga.

Kindlasti oled jooksnud maratoni, mida veel?

Olen jooksnud SEB maratoni 23 kilomeetri distantsi ja ka väiksemaid 10 kilomeetri jooksumaratone. Hobikorras tegelen veel jalgpalliga, seda siis suvel kui korvpallist on natukeseks puhkust vaja. Olen mänginud isegi jalgpalli rahvaliigat. Suvel meeldib veel rannavõrkpalli mängida ja ujuda.

Oled murdmas end valitseva Eesti meistri Tartu Ülikool/Rocki põhikoosseisu. Milline on olnud su teekond Eesti absoluutsesse tippklubisse?

Minu teekond Tartu Ülikool/Rocki põhimeeskonda on olnud päris raske, kuna mind võeti Eesti tippklubisse juba 16aastaselt ja ilma suure mängukogemusteta. Noorteklassis mängisin ka noorte euroliigat EYBL. A-klassist meeste vahele mängima tulla ja proovida seda teha kohe samaväärselt on väga-väga raske. See nõuab kõvasti tööd enda kallal ja trennis endast kõige andmist. Ma ei osanud kunagi isegi unistada, et ma sellisesse meeskonda mängima saan nagu on Tartu Rock. Mäletan veel neid aegu, kui ma alles väike poiss olin ja käisin Rocki mängudel kaasa elamas. Nüüd mängin nende samade meestega, kes juba tol ajal tegusid tegid, samas meeskonnas, ja teeme koos tegusid.

Ütlesid küll hiljuti ühes raadiointervjuus, et oled oma mänguajaga rahul, aga tahaks ikkagi rohkem. Kas oled mõelnud ka mõne teise klubi peale, et rohkem mänguaega teenida?

Kui nüüd täitsa aus olla, siis eks mõned mõtted on peast läbi käinudaga otseselt pole mul olnud tahtmistega vajadust meeskonda vahetada, vähemalt Eestis. Mõni aasta tagasi oli võimalik ka USAsse minna aga see jäi kahjuks ära, kuna mind meeskonda soovinud treeneril lõppes sealse ülikooliga tööleping. Välisklubisse saamise eeliseks ja kogemuse ning enesekindluse omandamisseks oleks muidugi vaja ka igas mängus platsile pääseda umbes 25-30 minutiks. Lisaks on mul üksjagu fänne (eelkõige muidugi vanaisa, ema, õde, vanemate sõbrad) ja palju oma sõpru, kelle lootusi ei tohi petta, kui nad juba aastaid ikka ja jälle mängudele tulevad.

Kes on su suurim eeskuju ja miks?

Oma suurimaks eeskujuks nimetaksin Kobe Bryanti. Mulle on ta mäng, mängustiil, suhtumine alati meeldinud. Olen teda fännanud alatest sellest ajast peale, kui ise korvpalliga tegelema hakkasin. Tema töötahe on uskumatu. Ta on üks maailma parimaid mängijaid ja käimasolev hooaeg jääb kahjuks tema viimaseks. Mina jään teda ikka fännama!

Viimases Europe Cup sarja mängus prantslaste Elan Chaloni klubi vastu õnnestus sul mäng päris hästi ning sama ka eelmisel hooajal Hollandi klubi vastu. On need su senise karjääri kõrghetked?

Ma arvan, et see viimane mäng Elan Chaloni klubi vastu oli üks mu senise karjääri tipphetki, kuigi võitu ei tulnud. Eelmisel hooajal Hollandi klubi vastu tegin ka hea partii ja siis tuli võit. Eks need mängud jäävad ikka paremini meelde, mille võidad. Kaotatud mänge ei taha keegi hiljem meenutada. Loodan, et mul tuleb neid tipphetki veel küllaga, vanust alles 20 ju.

Millist meelelahutust armastad?

Meeldib kinos käia, suvel suurematel kontsertidel või festivalil. Vabal nädalvahetusel saan ka sõpradega kokku.

Mis on su suurim unistus?

Ikka korvpalliga seoses, kus lähim eesmärk astuda kellegi vanema tegija suurtesse kingadesse. Võtame päeva korraga -öeldakse ju, et kaugele ei jõua see, kes juba alguses kõike teab.

Elad Haaslava külas. Kuidas iseloomustad oma kodukohta?

Mu kodukoht on väga mõnus, rahulik, ei ole väga lärmi ja maantee on piisavalt kaugel, et mööduvad autod ei häiri. Kurepalu järv on mu majast 30 meetri kaugusel, seega suvel on mõnus ujumas käia ja vahel paadiga sõita. Käe hoian soojas oma kodus väli-korvpalliplatsil.

Kui palju kohaliku eluga on aega end kursis hoida?

Meil käib vallaleht, sealt saab lugeda, mis kus toimub. Kahjuks pole ise tihti saanud neile üritustele tulla. On sõpru, kes on seotud vallaga ja lisaks korvpallile ka BigBank meeskonnaga.

Milline su moto või põhimõte, mille järgi elad?

Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist näeb igas raskuses võimalust.(Winston Churchill)

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Saimon Sutt - viskekahur Haaslavalt

 (3)
Saimon Sutt - viskekahur Haaslavalt
Saimon Sutt Tartu Rocki särgisFoto: erakogu

Kuu persooniks on korvpallur ja Haaslava valla elanik Saimon Sutt.

Meil on samal päeval sünnipäevad. Räägi, kus oled sündinud-kasvanud?

Seda on tore teada. Tavaliselt on sel päeval juba soe ja päikesepaisteline ilm. Ma olen sündinud-kasvanud Tartus ja terve elu Tartus elanud. Vanavanemate juured ulatuvad küll Uniküla kanti. Nüüd juba üle kuue aasta tagasi kolisime perega Haaslava valda elama, seega elan vallas aga töötan/õpin Tartus nagu enamik „maainimesi“.

Keskkooli lõpetasid Tartu Kivilinna gümnaasiumis ja nüüd oled Tartu ülikoolis kehakultuuri erialal. Oled vist otsustanud karjääri mõttes spordi ja korvpalli kasuks?

Jah, gümnaasiumi lõpetasin Kivilinna gümnaasiumis spordiklassis. Kuna sport on minu elu lahutamatu osa juba väiksest peale olnud, tundus õige valikuna haridusteed jätkata Tartu ülikoolis kehakultuuri erialal. Spordis ei tea kunagi mis juhtuda võib, näiteks saad sellise vigastuse, et ei mängigi kunagi enam korvpalli, siis oleks hea omada haridust ning on võimalik elus edasi liikuda. Võib öelda küll nii, et olen otsustanud karjääri mõttes korvpalli kasuks.

Viskekäsi on sul hea ja seda ka kolmese joonelt. Võitsid eelmisel aastal ka viskekahuri võistluse...

Viskekäsi on mul väiksest peale hea olnud, 2-3 kolmest mängus sisse visata polnud noorena probleem. Kindlasti saab viset kõvasti paremaks treenida ja selle kallal üritan ka tööd teha. Viskekahuri võistlusel oli väga hea päev ka. Päris igal päeval kahjuks nii hästi sisse ei „sopsa“. Tegeled ka hobikorras muu spordiga.

Kindlasti oled jooksnud maratoni, mida veel?

Olen jooksnud SEB maratoni 23 kilomeetri distantsi ja ka väiksemaid 10 kilomeetri jooksumaratone. Hobikorras tegelen veel jalgpalliga, seda siis suvel kui korvpallist on natukeseks puhkust vaja. Olen mänginud isegi jalgpalli rahvaliigat. Suvel meeldib veel rannavõrkpalli mängida ja ujuda.

Oled murdmas end valitseva Eesti meistri Tartu Ülikool/Rocki põhikoosseisu. Milline on olnud su teekond Eesti absoluutsesse tippklubisse?

Minu teekond Tartu Ülikool/Rocki põhimeeskonda on olnud päris raske, kuna mind võeti Eesti tippklubisse juba 16aastaselt ja ilma suure mängukogemusteta. Noorteklassis mängisin ka noorte euroliigat EYBL. A-klassist meeste vahele mängima tulla ja proovida seda teha kohe samaväärselt on väga-väga raske. See nõuab kõvasti tööd enda kallal ja trennis endast kõige andmist. Ma ei osanud kunagi isegi unistada, et ma sellisesse meeskonda mängima saan nagu on Tartu Rock. Mäletan veel neid aegu, kui ma alles väike poiss olin ja käisin Rocki mängudel kaasa elamas. Nüüd mängin nende samade meestega, kes juba tol ajal tegusid tegid, samas meeskonnas, ja teeme koos tegusid.

Ütlesid küll hiljuti ühes raadiointervjuus, et oled oma mänguajaga rahul, aga tahaks ikkagi rohkem. Kas oled mõelnud ka mõne teise klubi peale, et rohkem mänguaega teenida?

Kui nüüd täitsa aus olla, siis eks mõned mõtted on peast läbi käinudaga otseselt pole mul olnud tahtmistega vajadust meeskonda vahetada, vähemalt Eestis. Mõni aasta tagasi oli võimalik ka USAsse minna aga see jäi kahjuks ära, kuna mind meeskonda soovinud treeneril lõppes sealse ülikooliga tööleping. Välisklubisse saamise eeliseks ja kogemuse ning enesekindluse omandamisseks oleks muidugi vaja ka igas mängus platsile pääseda umbes 25-30 minutiks. Lisaks on mul üksjagu fänne (eelkõige muidugi vanaisa, ema, õde, vanemate sõbrad) ja palju oma sõpru, kelle lootusi ei tohi petta, kui nad juba aastaid ikka ja jälle mängudele tulevad.

Kes on su suurim eeskuju ja miks?

Oma suurimaks eeskujuks nimetaksin Kobe Bryanti. Mulle on ta mäng, mängustiil, suhtumine alati meeldinud. Olen teda fännanud alatest sellest ajast peale, kui ise korvpalliga tegelema hakkasin. Tema töötahe on uskumatu. Ta on üks maailma parimaid mängijaid ja käimasolev hooaeg jääb kahjuks tema viimaseks. Mina jään teda ikka fännama!

Viimases Europe Cup sarja mängus prantslaste Elan Chaloni klubi vastu õnnestus sul mäng päris hästi ning sama ka eelmisel hooajal Hollandi klubi vastu. On need su senise karjääri kõrghetked?

Ma arvan, et see viimane mäng Elan Chaloni klubi vastu oli üks mu senise karjääri tipphetki, kuigi võitu ei tulnud. Eelmisel hooajal Hollandi klubi vastu tegin ka hea partii ja siis tuli võit. Eks need mängud jäävad ikka paremini meelde, mille võidad. Kaotatud mänge ei taha keegi hiljem meenutada. Loodan, et mul tuleb neid tipphetki veel küllaga, vanust alles 20 ju.

Millist meelelahutust armastad?

Meeldib kinos käia, suvel suurematel kontsertidel või festivalil. Vabal nädalvahetusel saan ka sõpradega kokku.

Mis on su suurim unistus?

Ikka korvpalliga seoses, kus lähim eesmärk astuda kellegi vanema tegija suurtesse kingadesse. Võtame päeva korraga -öeldakse ju, et kaugele ei jõua see, kes juba alguses kõike teab.

Elad Haaslava külas. Kuidas iseloomustad oma kodukohta?

Mu kodukoht on väga mõnus, rahulik, ei ole väga lärmi ja maantee on piisavalt kaugel, et mööduvad autod ei häiri. Kurepalu järv on mu majast 30 meetri kaugusel, seega suvel on mõnus ujumas käia ja vahel paadiga sõita. Käe hoian soojas oma kodus väli-korvpalliplatsil.

Kui palju kohaliku eluga on aega end kursis hoida?

Meil käib vallaleht, sealt saab lugeda, mis kus toimub. Kahjuks pole ise tihti saanud neile üritustele tulla. On sõpru, kes on seotud vallaga ja lisaks korvpallile ka BigBank meeskonnaga.

Milline su moto või põhimõte, mille järgi elad?

Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist näeb igas raskuses võimalust.(Winston Churchill)

Maakonna uudised