Külas jõuti käia saare pooltes majapidamistes, kus nõu andmise kõrval osa vananevatest suitsuanduritest ja patareidest vahetati välja. Samal ajal toimus vabatahtlikele õppepäev. Septembri jooksul tehakse nõustamiskäik ka saare ülejäänud kodudesse.

Laupäeval, 27. augustil korraldati Lõuna päästekeskuse, Piirissaare vallavalitsuse ja vabatahtlikega koostöös Piirissaarel tuleohutustalgud. Läbi käidi saare kõigi kolme – Piiri, Saare ja Tooni küla kodud. Kuigi igal pool elanikke kodus polnud ja aega kulus igas kodus omajagu, õnnestus neljaliikmelisel nõustajate grupil käia läbi ligi pooled saare kodudest (44 majapidamist). Elanikud said küsimusi esitada ka nõustajatega kaasas käinud politseikonstaablile.

Tartumaa päästepiirkonna juhataja Jüri Hrabrovi sõnul, kes samuti nõustamas käis, oli tuleohutuse olukord kodudes üldiselt hea. „Kuigi pidasime vajalikuks osa vanemaid suitsuandureid ja nende patareisid välja vahetada, siis kodude üldise tuleohutuse pärast muretsema ei pea,“ kinnitas Hrabrov. „Kütteseadmed olid remonditud ning elektrisüsteemid rahuldavas korras.“ Septembrikuu jooksul on plaanis nõustada ka kõigis ülejäänud majapidamiste elanikke. Nõustamistel ja andurite paigaldamisel tegid suurema töö ära vallavolikogu liige Igor Kuznetsov ja vabatahtlik Roman Manžurets (viimane pildil manuses, autor Lõuna päästekeskus), kellele Hrabrov erilised tänusõnad edastas.

Saare vabatahtlikud päästjad, kelle kasutuses on neli töökorras mobiilset veepumpa ja päästeauto, peavad mandrilt kutseliste tulekuni ligi kaks tundi ise toime tulema. Selgeks on saanud, et viimati, 30. juulil alanud tulekahju kustutamisel tegutsesid väljaõppe saanud päästjad õigesti. Kustutustöid pidurdasid paraku turistidest abilistest, kes vabatahtlike töösse sekkusid ja omavahel mitte kokku sobiva varustuse sündmuskohale tõid. Seekordse õppepäeva läbi viinud Tartumaa vanemoperatiivkorrapidaja Kaido Õunapuu ütles, et vabatahtlikke päästjaid kritiseerida ei saa ja pole ka põhjust. „Tuleõnnetusel annavad siinsed vabatahtlikud alati maksimumi, et oma väikse kogukonna ja sõprade elusid ning vara kaitsta,“ kinnitas Õunapuu. „Päästetöödel ei laabu paraku alati kõik ideaalselt ja sekkuvad asjaolud, mida ette näha ei saa.“ Operatiivkorrapidaja täiendas, et raskemaid tagajärgi kaasa toovamaks probleemiks abikaugetes piirkondades on päästjate jaoks endiselt tulekahju liiga hiline avastamine. „Avastamise ajal lahtise leegiga põlevaid hooneid on ka kutselistel päästjatel raske hävingust säästa,“ ütles Õunapuu. „Kustutustöid raskendab lisaks seegi, kui süttinud elu- ja majapidamishooned on omavahel tihedalt kokku ehitatud.“

Õppepäeval käidi läbi kõik käesoleval kümnendil juhtunud tulekahjude sündmuskohad, kus arutati kustutustööde taktikat. Lisaks vaadati üle saare veevõtukohad ja päästjate varustus.

Nädala eest, 21. augustil osalesid päästekeskuse ennetustöötajad Piirissaare päevadel, kus mitmekümnele inimesele jagati tuleohutusalaseid nõuandeid. Nõustatute vahel loositi lisaks välja tulekustuti ning kustutustekk.