Tänavune Lindau kohtumine oli pühendatud füüsikale. Kuuel päeval said noorteadlased üle maailma osa enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, meistriklassidest ning sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest.

Tarkanovskaja tõdes, et Lindau kohtumine oli üks ebatavalisemaid konverentse, kuna seal oli kohal niivõrd suur hulk nobeliste – veel suurema hulga nobelistidega saaks kohtuda vaid Nobeli preemiate üleandmisel.

Doktorandi jaoks algas kogu üritus päev varem, sest ta sai üheskoos 40 teise noorteadlasega kutse osaleda ka teaduse suvefestivalil. „Rääkisin seal esimest korda Nobeli preemia laureaadi Bill Phillipsiga, kes alustas vestlust, öeldes: „Meie (Nobeli preemia laureaadid) oleme siin teie pärast, räägime!”. Hiljem ma mõistsin, kui suur vedamine oli Billiga esimesena rääkida, sest Lindau kohtumise ajal tiirlesid teised noorteadlased tema ümber kui elektronid ümber aatomi tuuma,“ kirjeldas noor materjaliteadlane.

Tarkanovskaja sõnul oli paljudele noorteadlastele huvitav teada saada, kuidas jõuda Nobeli preemiani. Nobelistidel oli välja pakkuda mitu versiooni: näiteks kolida Šveitsi ja süüa šokolaadi, sest Nobeli preemia laureaatide arvu ja Šveitsis 10 miljoni elaniku kohta tarbitava šokolaadi koguse suhe järgi on Šveits maailmas esirinnas.

Teine ja lihtsam viis Nobeli preemia saamiseks, oli paluda seda mõnelt nobelistilt. Nii tegi ka Tarkanovskaja, kes õhtusöögilauas sai hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit. „Nüüd saan öelda, et ma sain Nobeli preemia … kaheks minutiks,“ naerab doktorant. „Aga kui tõsiselt rääkida, siis nädal koos Nobeli preemia laureaatidega näitas mulle, et kui oled optimistlik, teed, mida armastad ning töötad kirega, siis on kõik võimalik,“ rääkis Tarkanovskaja.

Järgmise aasta Lindau kohtumine on pühendatud keemiale. „Kandideeri, osutu valituks, lase end inspireerida ning tee maailmast veel parem paik,“ julgustas Tarkanovskaja kõiki teisi noorteadlasi, kes ei ole veel Lindau kohtumisel käinud.

Oma teadustöös uurib Tarkanovskaja ioonsete vedelike ja molekulaarsete klastrite fragmentatsiooniprotsesse, kasutades vaakumultraviolett (VUV) mass-spektroskoopiat. Ainete vastus VUV kiiritusele (ionisatsioon, fragmenteerumine) on oluline komponent mõistmaks ainete fundamentaalseid omadusi ning potentsiaalsete rakenduste võimalusi.

Eesti parimaid noorteadlasi saadab Lindau kohtumisele Eesti teaduste akadeemia. Eestist on 2006. aastast alates akadeemia vahendusel Lindausse lähetatud 18 noort teadlast. Osaluskulud katab foorumite korraldav kogu koostööd akadeemiaga.