Pole siin käinud kuningad, tsaarid ega presi-dendid. Paar tanki on sõja ajal Saulepist läbi sõitnud, aga teadaolevaid suuremaid lahinguid Saulepi territooriumi aladelt ajalugu ei tea. Siin pole ühtki linna ega laiemale ringile huvipakkuvat ajaloolist mälestusmärki. Isegi kirikut pole. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti territoorium pole olnud pidevalt ühtne. Saulepi ajalu-gu erineb paljuski Tartu ja Tallinna aja-loost. Ka Pärnu ajalooga on palju erine-vusi. Alles viimased kolmsada aastat on ajalugu kulgenud Eesti Vabariigi terri-tooriumil suures joones samalaadsena.

Saulepil on aga oma ajalugu ja koht Eesti ajaloos. Saulepiga on seotud paar olümpiavõitjat ja kultuuritegelast. Siin on tehtud ka paar mängufilmi. Saulepi on tänapäeval aktiivse külaeluga silma-paistev kohake, kuhu on alati huvitav tulla. Tuleb vaid osata ringi vaadata ja teadjate inimestega suhelda. Tuleb min-na kõrvalteedele ja vahest ronida võssa, et leida huvitavat vaatamist ja uurimist. Senini Saulepi ajalugu paberile pandud pole. Seepärast oligi viimane aeg kirja panna teadaolev,et edasistel uurijatel ja asjahuvilistel oleks, millest alustada.

Käesolev raamat koosneb Saulepi ajaloo-kirjeldusest, naaberalade ja Saulepi mõi-sadest, sest Saulepi alad on olnud tihedalt seotud Varbla ja Vaistega. Paljud lugejad arvatavasti ei teagi, et Saulepi alad kuulusid kolmsada aastat sellise feodaalriigi koosseisu nagu Osilia (Episcopatus Osiliensis). Saulepit on valitsenud piiskopid, Taani ja Rootsi kuningad, tsaarid, presidendid. Nendest ongi siin proovitud kokku panna Saulepit valitsenute loend. Ka Rooma paavstid on otseselt olnud tegemises Saulepi alade saatusega. Ka sellest on siin oma peatükk. Ära pole unustatud külade ja talude arengulugu.

Tahaks siinkohal tänada kõiki käesoleva kirjatüki koostamisel osalenud abilisi. Suurimad tänud pälvivad Manivald Müüripeal, Anneli Vellendi ja Rene Kask.

Soovin kõikidele lugejatele huvitavat lugemist ja Saulepi taasavastamist!

Nii on kirjutanud oma raamatu eessõnas Vahur Joala.

Viimsi Teataja

2.märtsil kogunes Saulepi seltsimajja Vahur Joala ettekannet kuulama 25 inimest. Inimesed lähemalt ja kaugemalt, nooremad ja vanemad - huvilised. Ettekannet, arutelu ja küsimusi jätkus kaheks tunniks ja mulle tundus, et kuulajad lahkusid rahulolevate ja teadjamatena. Kõik see lugu jäi meile (ja ka Varbla Muuseumisse) raamatuna, milles 175 lehekülge ja jäi ka tänapäevasemalt - arvutisse.

Tänan kõiki neid, kes võtsid vaevaks tulla kuulama ja küsima.

Väga suur tänu Vahur Joalale, kes on teinud suure uurimustöö ja valgustanud meie piirkonna minevikku.