Olles olnud liiduvabariigi staatuses, elasid mõlemad riigid üle suurriigi igakülgse surve ja vägivalla. Ka Moldovas olid küüditamised, ka seal lõhuti rahvuslikke monumente, ka seal toimus emakeele (rumeenia keele) tõrjumine avalikust elust. Nii toimus ka riiklik iseseisvumine pea ühel ajal. Kuhu oleme 23 aastaga jõudnud, eks seda me näe ja kuule vastastikuste külaskäikude ajal. Sedakorda saime läbi suursaadiku suu kuulda vaid väikese osa Moldova rahva tegudest, sest ajanappus kõigest rääkida ei võimaldanud.

Diplomaadi elukutse Tallinnast

Moldova Vabariigi suursaadik Eestis Victor Guzun (38) sai oma diplomaadihariduse Tallnna Diplomaatide koolist.

Ühtlasi oli see temale ka diplomaaditöö algus. Resideerudes Tallinnas juba kolmandat aastat, tähendab see seda, et veel üks aasta on jäänud olla Tallinnas ning siis ei tea, kuhu Moldova valitsus teda edasi saadab. „Eesti on selle ajaga mulle väga lähedaseks saanud, pole Eestis piirkonda, kus ma poleks ära käinud," tunnistas Victor.

Samamoodi on lugu Victori abikaasaga, kes erihariduselt on küll raadioajakirjanik, kuid olude sunnil Eestis ta sel alal töötada ei saa. Nüüd on ta hõivatud intervjuude andmisega Eesti meediale, täna (31.03.-toim) on ta tegev Moldova ooperilauljate esinemisel Tallinna raekojas. Aega kulub tal ka Tallinnas resideeruvate diplomaatide kooris laulmisele. Ka Victor huvitub muusikast. Et Eestis elab ametlikult 502 moldaavlast, siis on ka nad loonud tugeva isetegevusliku ansambli, tutvustavad oma maad ja kultuuri, esinevad tihti Eesti lavadel.

 „Kui kutsute, tuleme oma kunstiga ka Kadrinasse," kinnitas suursaadikuga kaasas olnud Ion Braga, kes on kohalike moldaavlaste eestseisuse liige.

Veinid on toonud tuntust kogu riigile

 „Igal endast lugupidaval moldaavlasel on veinikelder ja oma viinamarjad. Nendega tegelemine võtab tuntava aja moldaavlase elust. Veini tehakse nii palju, et jätkuks oma perele, sugulastele linna, sõpradele..." rääkis Victor, avades mõne kaasatoodud veinipudeli.

 „Veinile ei lisata meil midagi, sedaviisi saame kõige puhtama joogi. Meie peres (isa-ema kodus - toim) tehakse aastas umbes 800 liitrit veini.

Ema veini ei tarvita, isa joob üksi 200 liitrit, saavad ka tuttavad, külalised ja teised.

300 liitrit kulub puskari tegemiseks. Meil nimetatakse seda jooki „suika"." Omaette lugu on suured maa-alused veinikeldrid, kus vajaliku temperatuuriga hoitakse miljoneid pudeleid kvaliteetset tujutõstjat.

Veinide esitlus ja degusteerimine andis märku, et veinimaal osatakse seda kraami teha. Loomulikult küsiti ka, kuidas on lood praegu sealse brändiga „Belõi Aist". Selgus, et tehakse edasi, kuigi esineb ka solkimisi selle toote nimetuse all.

Viimasel ajal on esinenud probleeme veinide turustamisel, seda just Venemaa suunal. Poliitilistel põhjustel on vene pool isegi embargot kasutanud, tuues ettekäändeks kord nende arvates kehva kvaliteedi, vahel pole pudelisildid meeldinud või nende väliskuju ei rahulda moskvalasi jm. Eks selleteemalisi jutte oleme ka Eesti kaupade kohta juba kuulnud.

Moldoval on kavas avada oma veinide esinduskauplus ka Tallinnas aadressil Pikk tn 2. KSK Moldova-teemaline klubiõhtu jätkus leilivõtmisega saunas, külalistega juteldes.

Kadrina KSK meestel seisab ees Moldova reis, mis algab 17. mail. Plaanis on kutsuda saunaõhtule meie sumovägilane Baruto ehk Kaido Höövelson. Meeste mõtted mõlguvad mitmes suunas.