Hooletus läheb kalliks maksma: Millised ehituslikud muudatused vajavad kooskõlastust

 (30)
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreerivFoto: Pille-Riin Pregel

Hinnanguliselt kolmandik majavaldusi ja veerand kortereid vajaks dokumentide – eeskätt ehitus- ja kasutuslubade – korrastamist. Puuduvad paberid igapäevaelu ei sega, kuid võivad muutuda probleemiks, kui soovite oma kinnisvara müüa või laenu tagatiseks pantida; samuti tekivad arusaamatused kindlustusjuhtumite korral, kirjutab Kuulutaja.

Tuleb ju tuttav ette: võtsin oma “hruštšovkas” mittekandva vaheseina maha; ehitasin eramaja kinnise veranda lahtiseks või vastupidi; muutsin oma vanas puumajas planeeringut ning nüüd on köök seal, kus varem oli vannituba. Kõik loetletud ümberehitused ja veel paljud muud sarnased tegevused vajavad sõltuvalt ulatusest projekti, ehitusluba, kasutusluba, mõnel juhul lausa detailplaneeringut.

Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa OÜ tegevjuht ja kutseline maakler Margus Punane toob viimase lause vastuseks markantse näite: “Vanale elamule oli 10 aastat tagasi tehtud juurdeehitus, tööd teostatud kenasti vastavalt projektile ning väljastatud ehitusloale. Paraku puudus kasutusluba ja sellest tulenevalt pidi omanik tehinguni jõudmiseks langetama kinnisvara hinda ligi 6 protsendi võrra. Ta oli remonditööde ja laiendamisega loonud oma elamisele just kui lisaväärtuse, kuid kooskõlastamisteta osutus see pigem puuduseks.”

Kooskõlastust on näiteks vaja, kui soovite vahetada hoone katusekatte tüüpi ja/või värvi; muuta olemasoleva ehitise välisviimistlust; vahetada olemasoleva ehitise välimisi avatäiteid; ehitada piirdeaeda, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; lammutada kuni 60m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist; lammutada ehitist või ehitise osa; püstitada kuni 20m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist; püstitada kuni 20-60m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist; muuta ehitise tehnosüsteemi või asendada kogu tehnosüsteem samaväärsega; ehitist rekonstrueerida (muuta piirde-, kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; suurpaneelelamutes muuta korteri planeeringut ja teha seintesse avasid; osaliselt või täielikult muuta kortermajas paikneva korteri planeeringut (osaliselt või täielikult lammutada mittekandvaid seinu); kinni ehitada rõdusid ja lodžasid jne.

Mõnedel loetletud juhtudest piisab omavalitsuse kooskõlastustest ja lubadest, kuid mõnel puhul on neid vaja ka korteriühistult.

Loe pikemalt Kuulutajast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Hooletus läheb kalliks maksma: Millised ehituslikud muudatused vajavad kooskõlastust

 (30)
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreerivFoto: Pille-Riin Pregel

Hinnanguliselt kolmandik majavaldusi ja veerand kortereid vajaks dokumentide – eeskätt ehitus- ja kasutuslubade – korrastamist. Puuduvad paberid igapäevaelu ei sega, kuid võivad muutuda probleemiks, kui soovite oma kinnisvara müüa või laenu tagatiseks pantida; samuti tekivad arusaamatused kindlustusjuhtumite korral, kirjutab Kuulutaja.

Tuleb ju tuttav ette: võtsin oma “hruštšovkas” mittekandva vaheseina maha; ehitasin eramaja kinnise veranda lahtiseks või vastupidi; muutsin oma vanas puumajas planeeringut ning nüüd on köök seal, kus varem oli vannituba. Kõik loetletud ümberehitused ja veel paljud muud sarnased tegevused vajavad sõltuvalt ulatusest projekti, ehitusluba, kasutusluba, mõnel juhul lausa detailplaneeringut.

Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa OÜ tegevjuht ja kutseline maakler Margus Punane toob viimase lause vastuseks markantse näite: “Vanale elamule oli 10 aastat tagasi tehtud juurdeehitus, tööd teostatud kenasti vastavalt projektile ning väljastatud ehitusloale. Paraku puudus kasutusluba ja sellest tulenevalt pidi omanik tehinguni jõudmiseks langetama kinnisvara hinda ligi 6 protsendi võrra. Ta oli remonditööde ja laiendamisega loonud oma elamisele just kui lisaväärtuse, kuid kooskõlastamisteta osutus see pigem puuduseks.”

Kooskõlastust on näiteks vaja, kui soovite vahetada hoone katusekatte tüüpi ja/või värvi; muuta olemasoleva ehitise välisviimistlust; vahetada olemasoleva ehitise välimisi avatäiteid; ehitada piirdeaeda, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; lammutada kuni 60m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist; lammutada ehitist või ehitise osa; püstitada kuni 20m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist; püstitada kuni 20-60m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist; muuta ehitise tehnosüsteemi või asendada kogu tehnosüsteem samaväärsega; ehitist rekonstrueerida (muuta piirde-, kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; suurpaneelelamutes muuta korteri planeeringut ja teha seintesse avasid; osaliselt või täielikult muuta kortermajas paikneva korteri planeeringut (osaliselt või täielikult lammutada mittekandvaid seinu); kinni ehitada rõdusid ja lodžasid jne.

Mõnedel loetletud juhtudest piisab omavalitsuse kooskõlastustest ja lubadest, kuid mõnel puhul on neid vaja ka korteriühistult.

Loe pikemalt Kuulutajast.

Maakonna uudised