Aasta mesinik: iga kolmas suutäis on meie toidulaual tänu mesilastele

 (2)
Mesilased põllul
Mesilased põllulFoto: Raivo Tasso

Aasta mesiniku tiitlit kandev Maire Valtin peab koos abikaasa Igori ja poja Martiniga Vinni vallas perefirmat Artocarpus, mis tegeleb meesegude valmistamise ja mesilasemade kasvatamisega.

Maire Valtin kolis koos perega maale elama 40 aastat tagasi. Enne mesindusega tegelema hakkamist jõudis agronoomi haridusega naine pidada hulganisti muid ameteid ning teha suuri kannapöördeid.

1996.aastal jõudis aga kätte pöördepunkt, kust alates on mesiniku teed sammutud. „Ühel ilusal hommikul vaatasime, et mesilassülem ripub õues puu küljes. Ja üle päeva tuli muudkui uusi sülemeid.“

Esimese hooga ei osanud Valtinid mesilastega miskit peale hakata, kuid küsiti nõu ja sätiti mesilinnud tarudesse. „Oli soe aasta, mesilased muudkui ehitasid kärjepõhjasid. Nende- samade sülemite pealt saime esimesel aastal 30 kilo mett sülemi kohta. Ja siis mõtlesimegi, et see on ju ka elukutse.“

Maire Valtin uskus, et kuna tema ei osanud seda ametit endale leida, siis tulid mesilased ise ja näitasid teed. „Ma olen ikka kasutanud väljendit, et kui Muhamed ei tule mäe juurde, siis tuleb mägi Muhamedi juurde,“ sõnas mesinik.

Loe edasi Kuulutajast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Aasta mesinik: iga kolmas suutäis on meie toidulaual tänu mesilastele

 (2)
Mesilased põllul
Mesilased põllulFoto: Raivo Tasso

Aasta mesiniku tiitlit kandev Maire Valtin peab koos abikaasa Igori ja poja Martiniga Vinni vallas perefirmat Artocarpus, mis tegeleb meesegude valmistamise ja mesilasemade kasvatamisega.

Maire Valtin kolis koos perega maale elama 40 aastat tagasi. Enne mesindusega tegelema hakkamist jõudis agronoomi haridusega naine pidada hulganisti muid ameteid ning teha suuri kannapöördeid.

1996.aastal jõudis aga kätte pöördepunkt, kust alates on mesiniku teed sammutud. „Ühel ilusal hommikul vaatasime, et mesilassülem ripub õues puu küljes. Ja üle päeva tuli muudkui uusi sülemeid.“

Esimese hooga ei osanud Valtinid mesilastega miskit peale hakata, kuid küsiti nõu ja sätiti mesilinnud tarudesse. „Oli soe aasta, mesilased muudkui ehitasid kärjepõhjasid. Nende- samade sülemite pealt saime esimesel aastal 30 kilo mett sülemi kohta. Ja siis mõtlesimegi, et see on ju ka elukutse.“

Maire Valtin uskus, et kuna tema ei osanud seda ametit endale leida, siis tulid mesilased ise ja näitasid teed. „Ma olen ikka kasutanud väljendit, et kui Muhamed ei tule mäe juurde, siis tuleb mägi Muhamedi juurde,“ sõnas mesinik.

Loe edasi Kuulutajast.

Maakonna uudised