Igor Ellisson on motokultuuri edendades viinud maailmakaardile ka Sadala

Soome tsiklimess MP14
Foto: Ago Tammik

Rahvusvahelisel motomatkajate kokkutulekul Jõgevatreff kogunetakse Kuremaale laagrisse ning sõidetakse motoparaadiga ka läbi Jõgeva linna. Silmapaistvalt tähelepanuväärne arv Eesti tsiklikultuuri edendavaid otsuseid ja ideid on aga sündinud Sadalas klubi Jõgeva MC rajaja ja pikaajalise eestvedaja Igor Ellissoni kodus. Sageli koguneb siia motovaldkonna traditsioonide ja arengu eest hoolitsev ajuturust.

10. juunil andis tema juurde tulekuks põhjuse peremehe kuuekümnes sünnipäev. Igor Ellissoni juured on Jõgeva vallas Altkülas. Haridustee algas Kivijärve algkoolis, jätkus Laiuse kaheksaklassilises koolis, Tallinna Spordiinternaatkoolis, Jõgeva keskkoolis ja Gagarini nimelises näidissovhoostehnikumis, kust on saadud diplom tehnik-elektromehaaniku erialal. Igor töötas kalalaeval madrusena Kirovi nimelises kalurikolhoosis, suitsutustsehhi töölise, ekspluatatsiooniinseneri ja Omedu osakonna juhatajana. “See amet oli vastukarva. Tundsin
end hüpiknukuna, kes teeb seda, mida tegelikult ei soovi. Nii leppisime kolhoosiesimees Oskar Kuuliga kokku, et panen lahkumisavalduse lauale. Pärast seda, 1985. aastal sai minust traktorist
Sadala kolhoosis. Hakkasin keerama K 700 rooli.

”Ellisson leidis kiiresti ühise keele majandijuht Harald Joostiga ning teistegi juhtiv töötajatega, kes mõistsid, et paikkonna noorte aeg peab olema huvitavalt ja kasulikult sisustatud. Nii lükati käima
Sadala mopeediklubi. Mit med selle seltskonna liikmed kiindusid motoharrastusse püsivalt. Igor Ellisson tõi näiteks Tõnis Pärsimi ning oma kaksikutest pojad Argo ja Eigo.

Väärikas aktsepteerimine Riias

Igor Ellisson korraldas kodupaiga noortele motoretki, kus mõndagi seikluslikku juhtus. “Sõitsime koos mopeedipoistega Jelgavasse Balti motomatkajate kokkutulekule. Kui Riiga jõudsime, selgus,
et peatänav on suletud presidendi visiidi tõttu. Tänu sellele, et minu mootorratta külgkorv oli valge, peeti meid aga delegatsiooni saatjateks, kohalikud miilitsad andsid au ja võisime enesekindlalt läbi Riia linna sõita. Vanasõna, mis ütleb, et julge hundi rind on rasvane, peab paika,” nentis Igor.

Mopeediklubi poisid ja noormehed harrastasid ka kardisõitu. Tarvilikke tagavaraosasid toodi sageli Riia mopeeditehasest, millega Igor Ellisson oli head suhted loonud. Esimese rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff korraldas Igor Ellisson koos oma abilistega 1992. aastal Peipsi ääres Rannal. Alates 1997. aastast on mitmete riikide tsiklimehed ja -naised kogunenud Kuremaale. Kokkutuleku motoparaadid toimuvad kahetuhandendate aastate algusest Jõgeva linnas.

“2007. aastal osales 2213, 2008. 2151, 2013. 1950 mootorratturit,” nimetas Ellisson osavõtjaterohkemaid kokkutulekuid. Tänavune, XXIII Jõgevatreff saab teoks 31. juulist 3. augustini.

Jõgevatreffide ettevalmistamiseks ja teisteski olulisemates küsimustes nõu pidama kogunetakse tavaliselt ikka Igor Ellissoni koju. Igapäevatöö klubi juhtimisel ja ka Jõgevatreffide läbiviimisel
on Ellisson usaldanud oma poegadele Argole ja Eigole. Kaasaaitajaid on teisigi.  Igor rääkis tunnustavalt Jõgeval tegutsevast klubist Route 36, mille sümboolika on aukohal Jõgeva MC stendil.
Ise nimetab Igor Ellisson ennast huumorimeelselt “vanaks kännuks”, tähtsamate otsuste tegemisel peetakse aga ikka tema arvamusest lugu.

Igori sõnul on tal tsikleid olnud kümme. Mõnedki on nendest alles, nende hulgas ka 1977. aastast pärinev punane Jawa.

Mõtteid Sadala käekäigust

“Mu isale meeldis rajoonilehte lugedes majandite tootmisnäitajaid võrrelda ja ta pani tähele, et stabiilselt tugevate majandite hulka kuulub ka Sadala kolhoos. Ka tänases Sadalas ollakse  põllumajandusettevõtlusega märkimisväärselt kaugele jõudnud. Ajaloohõngu lisest Sadala rahvamajast on saanud hubane ja kaasaegne kultuurikolle, kus tegevust jätkub kõigile lastest eakateni. Kultuurisündmusi sisustavad nii heatasemelised harrastajad kui ka professionaalid. Hea, et rahvamajja saab sõita ratastooliga,” ütles Igor Ellisson.

“Igor Ellisson on aastakümneid hoolitsenud selle eest, et kodukandis kaasakiskuvat, silmaringi ja tehnilist taipu arendavat tegevust leiduks. Ta toonitab ikka oma seotust Sadalaga. Rõõmu teeb tema kuulutamine Jõgevamaa aasta kodanikuks 2012. aastal. Alati on hea meel, kui Igor osaleb
mõnel Sadala rahvamaja sündmusel. Meie külade seltsi poolt soovin juubilarile optimismi ja võimalikult vastupidavat tervist,” lausus Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt.

“Igor on sada protsenti kodu koha patrioot. Sadala piirkonna tegemised on talle alati korda läinud. Hindan Igori julget meelt ja avatud väljaütlemisi. Tema karmi motomehe-koore all on soe ja õiglane süda. Tunnen teda ajast, mil Igori pere Sadalasse jõudis – ligikaudu  kolmkümmend aastat. Tema
tütar Signe oli minu lapsepõlvesõber ja on hea mõttekaaslane tänaseni. Meenub, kui Igor kutsus poisid motoringi. Läksime Signega ka – mis tähendab, et ainult poistele? Meist mootorrattureid ei saanud, vennad sõidavad tänaseni. Soovin Igorile õnne, tervist ja jätkuvalt erksat vaimu!” ütles Torma vallavanem Triin Pärsim.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Igor Ellisson on motokultuuri edendades viinud maailmakaardile ka Sadala

Soome tsiklimess MP14
Foto: Ago Tammik

Rahvusvahelisel motomatkajate kokkutulekul Jõgevatreff kogunetakse Kuremaale laagrisse ning sõidetakse motoparaadiga ka läbi Jõgeva linna. Silmapaistvalt tähelepanuväärne arv Eesti tsiklikultuuri edendavaid otsuseid ja ideid on aga sündinud Sadalas klubi Jõgeva MC rajaja ja pikaajalise eestvedaja Igor Ellissoni kodus. Sageli koguneb siia motovaldkonna traditsioonide ja arengu eest hoolitsev ajuturust.

10. juunil andis tema juurde tulekuks põhjuse peremehe kuuekümnes sünnipäev. Igor Ellissoni juured on Jõgeva vallas Altkülas. Haridustee algas Kivijärve algkoolis, jätkus Laiuse kaheksaklassilises koolis, Tallinna Spordiinternaatkoolis, Jõgeva keskkoolis ja Gagarini nimelises näidissovhoostehnikumis, kust on saadud diplom tehnik-elektromehaaniku erialal. Igor töötas kalalaeval madrusena Kirovi nimelises kalurikolhoosis, suitsutustsehhi töölise, ekspluatatsiooniinseneri ja Omedu osakonna juhatajana. “See amet oli vastukarva. Tundsin
end hüpiknukuna, kes teeb seda, mida tegelikult ei soovi. Nii leppisime kolhoosiesimees Oskar Kuuliga kokku, et panen lahkumisavalduse lauale. Pärast seda, 1985. aastal sai minust traktorist
Sadala kolhoosis. Hakkasin keerama K 700 rooli.

”Ellisson leidis kiiresti ühise keele majandijuht Harald Joostiga ning teistegi juhtiv töötajatega, kes mõistsid, et paikkonna noorte aeg peab olema huvitavalt ja kasulikult sisustatud. Nii lükati käima
Sadala mopeediklubi. Mit med selle seltskonna liikmed kiindusid motoharrastusse püsivalt. Igor Ellisson tõi näiteks Tõnis Pärsimi ning oma kaksikutest pojad Argo ja Eigo.

Väärikas aktsepteerimine Riias

Igor Ellisson korraldas kodupaiga noortele motoretki, kus mõndagi seikluslikku juhtus. “Sõitsime koos mopeedipoistega Jelgavasse Balti motomatkajate kokkutulekule. Kui Riiga jõudsime, selgus,
et peatänav on suletud presidendi visiidi tõttu. Tänu sellele, et minu mootorratta külgkorv oli valge, peeti meid aga delegatsiooni saatjateks, kohalikud miilitsad andsid au ja võisime enesekindlalt läbi Riia linna sõita. Vanasõna, mis ütleb, et julge hundi rind on rasvane, peab paika,” nentis Igor.

Mopeediklubi poisid ja noormehed harrastasid ka kardisõitu. Tarvilikke tagavaraosasid toodi sageli Riia mopeeditehasest, millega Igor Ellisson oli head suhted loonud. Esimese rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff korraldas Igor Ellisson koos oma abilistega 1992. aastal Peipsi ääres Rannal. Alates 1997. aastast on mitmete riikide tsiklimehed ja -naised kogunenud Kuremaale. Kokkutuleku motoparaadid toimuvad kahetuhandendate aastate algusest Jõgeva linnas.

“2007. aastal osales 2213, 2008. 2151, 2013. 1950 mootorratturit,” nimetas Ellisson osavõtjaterohkemaid kokkutulekuid. Tänavune, XXIII Jõgevatreff saab teoks 31. juulist 3. augustini.

Jõgevatreffide ettevalmistamiseks ja teisteski olulisemates küsimustes nõu pidama kogunetakse tavaliselt ikka Igor Ellissoni koju. Igapäevatöö klubi juhtimisel ja ka Jõgevatreffide läbiviimisel
on Ellisson usaldanud oma poegadele Argole ja Eigole. Kaasaaitajaid on teisigi.  Igor rääkis tunnustavalt Jõgeval tegutsevast klubist Route 36, mille sümboolika on aukohal Jõgeva MC stendil.
Ise nimetab Igor Ellisson ennast huumorimeelselt “vanaks kännuks”, tähtsamate otsuste tegemisel peetakse aga ikka tema arvamusest lugu.

Igori sõnul on tal tsikleid olnud kümme. Mõnedki on nendest alles, nende hulgas ka 1977. aastast pärinev punane Jawa.

Mõtteid Sadala käekäigust

“Mu isale meeldis rajoonilehte lugedes majandite tootmisnäitajaid võrrelda ja ta pani tähele, et stabiilselt tugevate majandite hulka kuulub ka Sadala kolhoos. Ka tänases Sadalas ollakse  põllumajandusettevõtlusega märkimisväärselt kaugele jõudnud. Ajaloohõngu lisest Sadala rahvamajast on saanud hubane ja kaasaegne kultuurikolle, kus tegevust jätkub kõigile lastest eakateni. Kultuurisündmusi sisustavad nii heatasemelised harrastajad kui ka professionaalid. Hea, et rahvamajja saab sõita ratastooliga,” ütles Igor Ellisson.

“Igor Ellisson on aastakümneid hoolitsenud selle eest, et kodukandis kaasakiskuvat, silmaringi ja tehnilist taipu arendavat tegevust leiduks. Ta toonitab ikka oma seotust Sadalaga. Rõõmu teeb tema kuulutamine Jõgevamaa aasta kodanikuks 2012. aastal. Alati on hea meel, kui Igor osaleb
mõnel Sadala rahvamaja sündmusel. Meie külade seltsi poolt soovin juubilarile optimismi ja võimalikult vastupidavat tervist,” lausus Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt.

“Igor on sada protsenti kodu koha patrioot. Sadala piirkonna tegemised on talle alati korda läinud. Hindan Igori julget meelt ja avatud väljaütlemisi. Tema karmi motomehe-koore all on soe ja õiglane süda. Tunnen teda ajast, mil Igori pere Sadalasse jõudis – ligikaudu  kolmkümmend aastat. Tema
tütar Signe oli minu lapsepõlvesõber ja on hea mõttekaaslane tänaseni. Meenub, kui Igor kutsus poisid motoringi. Läksime Signega ka – mis tähendab, et ainult poistele? Meist mootorrattureid ei saanud, vennad sõidavad tänaseni. Soovin Igorile õnne, tervist ja jätkuvalt erksat vaimu!” ütles Torma vallavanem Triin Pärsim.

Maakonna uudised