Lühike eellugu

Need imelised kangelasteod, millega Vabadussõja esimestel kuudel sai hakkama leitnant Julius Kuperjanov, on palju märkimisväärsema tähendusega, kui enamik lugejaid arvata oskaks. Kambja külakooli õpetaja ametist Esimesse maailmasõtta värvatud noor 21aastane mees omandas sõjatandril Saksa-Austria vägede vastu võideldes kogemusi, mis Puurmani päevil aitasid lõppu teha Punaarmee pealetungile Kesk-Eestis Paide-Jõgeva-Tartu rindelõigul.

Meie Vabadussõja kangelase esiisa pere pages tüli tõttu mõisnikuga mööda tollaseid hundiradasid Pihkvamaale, kus vana kalendri järgi mihklipäeval, 29. septembril 1894. a (uue kalendri järele 11. oktoobril), sündis kolmanda lapsena poiss, kes ristiti Pihkva luteri kirikus Juliuseks. Eestikeelse hariduse puudumise tõttu tõi isa Daniel kogu pere 1904.a.Eestisse tagasi. Elama asuti Kambja valda. Nii sirgus noormees eestimeelses keskkonnas, õppis Vana-Kuuste Sipe koolis ning omandas õpetajakutse Tartu õpetajate seminaris. Saanud vaevalt ühe talve koolitunde anda, kui Vene riik ta tsaariarmee teenistusse värbas ning seejärel ohvitseri kooli suunas, sest verised lahingud Saksa-Austria armee vastu nõudsid pidevalt värsket kahuriliha.

Sõjatandril Skartchevo küla all (Valgevenes) tegi noor õpetaja läbi esimesed lahingukatsumused, rinnas kõlisesid aga juba varsti väärikad ristid. Samal ajal hakati looma esimesi rahvuslikke sõjaväe osasid ja leitnant J. Kuperjanov naasis pärast tõsisemat haavata saamist kodumaale, kus astus Tartu tagavarapataljoni – algul rooduülema asetäitjaks, siis tagavarapataljoni ülema abiks.

Tartu tagavarapataljonis

Punapealine hüdra, kes 1917/1918. a vahetusel valitses Tartu linna paremat kallast ja raekoda, sattus aina tihedamini vastuollu tagavarapataljoni eestimeelsete roodude ja linna omakaitse üksustega, keda teiste hulgas juhtis nüüd kartmatu leitnant Kuperjanov. Kui kommunistid tahtsid talle ohvitseripagunite kandmise eest surmanuhtluse määrata, olevat Kuperjanov andnud kohtus väärika vastulöögi, mille mõte seisnes vene endiste rindekaaslaste-sõdurite appi kutsumises.

Ähvardus mõjus ning kohtuotsus piirdus kohustusega avaldada ajalehes „Edasi“ vabandus. Kuulus Georgi IV järgu rist annetati Kuperjanovile nimelt tema alluvate sõdurite ettepanekul.

Saksa okupatsioon (veeb - nov 1918)

Punaste ülemvõimutsemisele tegi lõpu saksa vägede pealetung ning Tallinna ja Tartu (24.02.18.) hõivamine. Algas okupatsioonijõudude vastane tegevus: meeste salanimekirjade koostamine põrandaaluse üksuse loomiseks, käsigranaatide ja relvade kogumine, millest mõned ostis J. Kuperjanov oma raha eest isegi Tartu turult. Tartu linna eestimeelsete ohvitseride põrandaalune koosolek valis leitnant Kuperjanovi organisatsiooni juhiks. „Kuperjanovi kaudu käis tollal sidepidamine Tallinna keskorgani (kindr. Larka ja Põdra), Tartu ja Võrumaak.- l. organisatsioonide vahel“(arh: US 02.02.35. 2,8,4).

(Järgneb)