90aastased Eesti linnad: Tapa

 (3)
90aastased Eesti linnad: Tapa
Vaade TapaleFoto: erakogu

20. sajandi esimese veerandi lõpus tärkas Tapa alevi elanikel idee, et alevist võiks saada linn, kuna see on aastate jooksul märkimisväärselt suureks arenenud.

1925. aastal toimus korduvaid Tapa elanike ning majaomanike koosolekuid, kus alevijuhtidele anti mõista, et Tapale soovitakse saada linnastaatust. Samas polnud kõik päri, et linna nimetus oleks Tapa, vaid kaaluti nimesid, mis ka hiljem sajandi lõpus ja käesoleva kümnendi algul valla moodustamisel on esile kerkinud. Nimelt on Tapa linna külje alt läbi voolav Valgejõgi mõjutanud paljusid elanikke, kelle meelest võinuks asumit kutsuda Tapa asemel Walgjõe või Valgejõe. Nimi Tapa olevat ka professor Eiseni arvates suisa ebaesteetiline. Selline ettepanek tehti ka vabariigi valitsusele, lisaks sooviti, et linnavolinike arv võiks olla 21. Peale mitmeid pöördumisi said Tapa elanikud oma soovi selgemalt paika. 29.06.1926 tegi siseminister lõpuks valitsusele ettepaneku muuta Tapa ja Põltsamaa alevid samanimelisteks linnadeks, panna neis maksma linnaseadus, määrata volinike arvuks neis linnades 21 ja päev hiljem – 30.06.1926 – võetigi samasisuline otsus vastu. Tapa esimene linnapea oli karismaatiline ärimees Ernst Grimm.

Okupatsiooniaastatel 1940 –1991 arenes Tapa linn jõudsalt edasi tänu raudtee arengule ja NL väeosade linna toomisele. Tapa linn oli ümbritseva Tapa rajooni keskus.

Taasiseseisvunud Eesti koidikul, kuus nädalat enne suveräänse Eesti Vabariigi väljakuulutamist andis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel 11. juulil 1991 Tapale tunnistuse, kinnitamaks tema eraldiseisvat omavalitsuslikku staatust, millega astus linn omavalitsusliku haldusüksuse õigusesse (nii oli kirjas tunnistusel).Taasiseseisvunud Eesti esimene Tapa linnapea oli muusikalembene Arvo Raid.

Kui Tapa linn kutsus endaga ühinema Lehtse ja Saksi valla, millest 21.10.2005 moodustuski Tapa vald, siis linn kaotas küll iseseisva omavalitsuse staatuse, kuid ta jäi endiselt linnaks, olles samas ka Tapa vallas keskseks kandiks. Tapa viimaseks linnapeaks jäi Eestis tuntud suusaorienteeruja Kuno Rooba.

Tapa linna sünnipäevi hakati taasiseseisvunud Eestis pidama 90ndate keskpaigas, peale mida hakkasid paljud teisedki linnad Eestis omi sünnipäevi suuremalt tähistama. Alguses prooviti Tapa linna sünnipäeva tähistada juunikuus, hiljem aga rohkem augustikuus. Korralduslikult on kujunenud parimaks korraldusajaks just augustikuu teine nädalavahetus. Tänavugi peab Tapa linn oma 90. sünnipäeva peamiselt 12.-14. augustil, kuid üritusi on siiski teistelgi aegadel.

Samuti osaleb Tapa esmakordselt viie linna koostööprojektis “Linnad 90”, mille raames toimub rida vahvaid tegemisi, käiakse üksteisel külas, vahetatakse kultuurikollektiive jpm. Koos on tehtud reklaamiklipp, valmimas väike buklett, lisaks on veel tegemisel ülevaatlik retrodokumentaalfilmiprogramm, peoaasta avapauk toimus 2. aprillil Türil.

Tapa linna pidustused algavad tänavu 30. juunil, kus tähistatakse terve päeva ulatuses erinevate sündmustega Tapa linnaks nimetamise päeva.
Täpsem ürituste kava selgub maikuus 2016 ja on saadaval valla kodulehel www.tapa.ee “Tapa linn 90” eraldi pühendatud rubriigis, samuti jooksvalt uudiste ja kalendrirubriigis, Facebookis, plakatitel, ajalehtedes jne.

Olgem teadlikud, mis Tapal toimumas ja varugem aegsasti infot, et koos mõnusasti Tapa linna 90. sünnipäeva tähistada! Tere tulemast meie linna sünnipäevale!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

90aastased Eesti linnad: Tapa

 (3)
90aastased Eesti linnad: Tapa
Vaade TapaleFoto: erakogu

20. sajandi esimese veerandi lõpus tärkas Tapa alevi elanikel idee, et alevist võiks saada linn, kuna see on aastate jooksul märkimisväärselt suureks arenenud.

1925. aastal toimus korduvaid Tapa elanike ning majaomanike koosolekuid, kus alevijuhtidele anti mõista, et Tapale soovitakse saada linnastaatust. Samas polnud kõik päri, et linna nimetus oleks Tapa, vaid kaaluti nimesid, mis ka hiljem sajandi lõpus ja käesoleva kümnendi algul valla moodustamisel on esile kerkinud. Nimelt on Tapa linna külje alt läbi voolav Valgejõgi mõjutanud paljusid elanikke, kelle meelest võinuks asumit kutsuda Tapa asemel Walgjõe või Valgejõe. Nimi Tapa olevat ka professor Eiseni arvates suisa ebaesteetiline. Selline ettepanek tehti ka vabariigi valitsusele, lisaks sooviti, et linnavolinike arv võiks olla 21. Peale mitmeid pöördumisi said Tapa elanikud oma soovi selgemalt paika. 29.06.1926 tegi siseminister lõpuks valitsusele ettepaneku muuta Tapa ja Põltsamaa alevid samanimelisteks linnadeks, panna neis maksma linnaseadus, määrata volinike arvuks neis linnades 21 ja päev hiljem – 30.06.1926 – võetigi samasisuline otsus vastu. Tapa esimene linnapea oli karismaatiline ärimees Ernst Grimm.

Okupatsiooniaastatel 1940 –1991 arenes Tapa linn jõudsalt edasi tänu raudtee arengule ja NL väeosade linna toomisele. Tapa linn oli ümbritseva Tapa rajooni keskus.

Taasiseseisvunud Eesti koidikul, kuus nädalat enne suveräänse Eesti Vabariigi väljakuulutamist andis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel 11. juulil 1991 Tapale tunnistuse, kinnitamaks tema eraldiseisvat omavalitsuslikku staatust, millega astus linn omavalitsusliku haldusüksuse õigusesse (nii oli kirjas tunnistusel).Taasiseseisvunud Eesti esimene Tapa linnapea oli muusikalembene Arvo Raid.

Kui Tapa linn kutsus endaga ühinema Lehtse ja Saksi valla, millest 21.10.2005 moodustuski Tapa vald, siis linn kaotas küll iseseisva omavalitsuse staatuse, kuid ta jäi endiselt linnaks, olles samas ka Tapa vallas keskseks kandiks. Tapa viimaseks linnapeaks jäi Eestis tuntud suusaorienteeruja Kuno Rooba.

Tapa linna sünnipäevi hakati taasiseseisvunud Eestis pidama 90ndate keskpaigas, peale mida hakkasid paljud teisedki linnad Eestis omi sünnipäevi suuremalt tähistama. Alguses prooviti Tapa linna sünnipäeva tähistada juunikuus, hiljem aga rohkem augustikuus. Korralduslikult on kujunenud parimaks korraldusajaks just augustikuu teine nädalavahetus. Tänavugi peab Tapa linn oma 90. sünnipäeva peamiselt 12.-14. augustil, kuid üritusi on siiski teistelgi aegadel.

Samuti osaleb Tapa esmakordselt viie linna koostööprojektis “Linnad 90”, mille raames toimub rida vahvaid tegemisi, käiakse üksteisel külas, vahetatakse kultuurikollektiive jpm. Koos on tehtud reklaamiklipp, valmimas väike buklett, lisaks on veel tegemisel ülevaatlik retrodokumentaalfilmiprogramm, peoaasta avapauk toimus 2. aprillil Türil.

Tapa linna pidustused algavad tänavu 30. juunil, kus tähistatakse terve päeva ulatuses erinevate sündmustega Tapa linnaks nimetamise päeva.
Täpsem ürituste kava selgub maikuus 2016 ja on saadaval valla kodulehel www.tapa.ee “Tapa linn 90” eraldi pühendatud rubriigis, samuti jooksvalt uudiste ja kalendrirubriigis, Facebookis, plakatitel, ajalehtedes jne.

Olgem teadlikud, mis Tapal toimumas ja varugem aegsasti infot, et koos mõnusasti Tapa linna 90. sünnipäeva tähistada! Tere tulemast meie linna sünnipäevale!

Maakonna uudised
Järva-Jaani Gümnaasium: vallandatud ajalooõpetaja kiusas õpilasi ja oli nendega konfliktis EKRE liikmest õpetaja süüdistab kooli tema vallandamises veendumuste tõttu (321) EKRE valimispidu Wabaduses