Kõik noored olid jao­tatud nn pesadesse (rüh­madesse), neid oli kokku kuus. Kuigi mina olin kõige nooremate rühmas, oli seal väga lahe. Rühmajuhiks oli Triine-Liis, kes oli ka hästi tore ja hooliv. Iga päev olid rühmaajad, kus õpiti üks­teist rohkem tundma ning pandi kirja ühised eesmär­gid. Minu rühma eesmärki­deks olid: saada uusi tutvusi ning olla ideaalne meeskond ja kõik sellega seonduv (Karmen).

Õhtuti toimusid stiili­peod. Reede õhtul oli tee­maks kantri. Paljud olid end riietanud kauboideks ning õppisime countryline tantse. Teisel õhtul oli romantika stiilipidu, kus poisid muutu­sid džentelmenideks ja tüd­rukud tõelisteks daamideks.

Laupäeval olid erine­vad koolitused: enesekaitse, meeskonnatöötuba, meedia töötuba, rütmika, TORE vilistlaste elulood ning taas­kasutuse tuba. Kõik ei saa­nud kahjuks kõikides tuba­des osaleda, need olid ette määratud igale rühmale. Meedia toas olid juhenda­jateks Robert ja Rein. Sai­me teha intervjuud, lugeda uudiseid kaamerasse ning kuulata/vaadata sassi läinud eetrivigu. Meeskonnatöö­toas mängiti palju toredaid mänge. Nende käigus õpiti meeskonnaga ühtsem ole­ma.

Üks selle laagri lemmi­kumaid oli kindlasti enese­kaitse töötuba. Seal õppisime uusi võtteid ja ka seda, mida teha siis kui peaks tulema keegi ja võtma näiteks kõrist kinni. Kuna enesekaitse oli meie viimane töötuba, pi­dime tegema sellega seoses etteaste, mis õnnestus meie naiskonnal väga hästi.

Nagu igas laagris, oli ka siin ööhäire. Reede öösel vastu laupäeva äratati üles ja kästi tulla peamaja juurde. Selgus, et hakklihakastmes oli bakter, mis tegi haigeks. Õnneks/kahjuks oli see karm nali ja hommikul va­bandati kõigi nende ees, kes võtsid seda tõsiselt.

Viimasel päeval, püha­päeval toimusid rannas tule­tõrjeolümpia mängud. Seal said kõik märjaks ja liiva­seks ning soovijad said peale seda ka ujuma minna.

Suvekoolis saime väga palju uusi sõpru ja tutvusime paljude toredate inimestega. Ootame juba uut suvekooli!