MAALEHE TÜRGI REIS | Nad päriselt elavadki koobastes
Galerii: päev KapadookiasVaatad ega saagi aru, mis vastu vaatab. „Mõtled, et kas see on mingi nali,“ sõnas üks Maalehe reisisell vulkaanilist kuumaastikku silmitsedes.
Vaatad ega saagi aru, mis vastu vaatab. „Mõtled, et kas see on mingi nali,“ sõnas üks Maalehe reisisell vulkaanilist kuumaastikku silmitsedes.
Nädala lõpus stardib Maalehe ja Germalo reis Türki. Selles riigis kohtuvad ida ja lääs, ristuvad Euroopa ja Aasia. Reisilistel saavad oma silmaga näha kuulsaid Trooja ja Ephesose varemeid, külastada värvikirevat Türgi basaari, kümmelda ehtsas Türgi saunas ja nautida luksusliku sultanipalee idamaist ...
ETV kuldaegade diktor ja saatejuht sai 70. Jättis just äsja töö ehitustarvete poes ja lubab hakata logelema. „Välimusega teenisin leiba teles, muudes ametites ikka sellega, mis mul kahe kõrva vahel on.“
Kui arvate, et Türgi rahvuslik õhtu on midagi igavat, siis eksite. Lõunamaine temperament lööb välja veel enne, kui jõuate suupistevalikust esimesed vürtsikad palad haarata.
Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul räägib Jaan Tammsalu autorisaates aprillis avaldatud kahtlustest, et tema kool on seotud Moskva patriarhaadiga. Samuti räägitakse, kuidas kool on tulnud toime õpilaste nutiseadmetest välja saamisega ja kuidas luua ruumi, kus inimesed tunneksid end hästi.
Putukate väljatulek talvituskohtadest on sel kevadel olnud üsna tavapärane, aga heitlik ilm sunnib neid alalõpmata jälle peitu pugema.
Mikita Iljintšiki elu saab kokku võtta nii: põgenes vangla kartuses diktaator Lukašenka režiimi eest Moskvasse, õppis seal dramaturgiks ja lavastajaks, ning põgenes diktaatori ja Ukraina sõja alustaja Putini eest Poola. Praegu lavastab ta Eestis.
Veerand sajandit rahvast harinud Ööülikoolil on vähemalt kaks head uudist. Valminud on uhiuued teledokumentaalid sarjas „Laste Ööülikooli rännakud“. Ja Ööülikooli saated naasevad sügisest rahvusringhäälingusse.
Naine kinkis mulle jõuludeks linnupäeviku. Kalendermärkmiku, kuhu saab kõik aasta jooksul kohatud linnuliigid kirja panna. 1. jaanuaril alustasin, kevade lähenedes tekkis sportlik hasart, aprilli alguseks sain 100 liiki täis.
Džässlaulja Kadri Voorandi jaoks on maatöö see, kui ta viimistleb Lahemaa rannakülas sajandat korda oma valmivat uudisteost. Aga naudib ka seda, kui jääb aega riisuda lehti või niita muru. Ja mis puutub võitlusse hiirtega, on tal varuks vägagi loomingulised võtted.
„Vaimuelu“ saates on Jaan Tammsalu külaliseks David Vseviov, kellega tuleb juttu Venemaal toimuvast laiemalt, samuti sellest, mis toimub Venemaal kirikus, millistest kanalitest praegu Venemaa kohta infot saab ning kuidas seda hinnata.
Laululoojad Tõnis Mägi ja Jaan Tätte on mõjutanud meie elusid. Kuidas? Ja miks just need mehed?
Milline oli ilm aasta tagasi? Aga mullu jaanipäeval? Ei mäleta? Meteoroloogia värske aastaraamat tuleb appi. Aastaraamatuist saab uurida viimaseid andmeid ka meie veekogude, soode ja metsa kohta.
Eesti teatri suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming saadetakse viimsele teele täna Tartu Peetri kirikust. „Lavale tulek on inimese sünd, lavalt lahkumine surm,“ on maiselt lavalt 5. aprillil lahkunud Tooming öelnud. Ja lisanud: „Ainult idioot ei taha igavesse ellu.“
„Vaimuelu“ saates tuleb juttu piiblist ja piibli lugemisest, ka sellest, kuidas teha seda nii, et loetust enam-vähem aru saada õnnestuks. Lisaks räägib Jaan Tammsalu mõned seigad oma elust, milles raamatute raamatul on olnud oma roll. Omaette lugu on aga see, kuidas sattus tema kätte Salme Reegile k...
Näitleja ja lavastaja Katrin Pärna elu on täis paradokse. Temast sai näitleja, sest ta vihkas Tartut – linna, kus on nüüd üle kahekümne aasta elanud ja vägevalt loonud. Pärn ütleb, et tõelise teatriarmastuse avastas ta alles siis, kui oli valmis teatrist loobuma. Ja oma isast tunneb ta praegu rohkem...
Ega seda ju just tihti mu elus ette ei ole tulnud, et ühel päeval on kakskümmend kraadi sooja ja päeva pärast kaks kraadi külma ning lumi. Just nii läinud nädalal juhtus. Ja siis ma kohtusin elus esimest korda võsaraadiga.
Peipsiääre vallas Pala laululaval tehakse 2. juunil ajalugu: teoks saab esimene laulupidu, kus kõik laulud kõlavad kodavere keeles. Muu hulgas tulevad kodavere keeles ettekandele tuntud levilaulud.
Veebruaris alustas Kanal 2 ekraanil tõsielusari „Sellest saab meie suvi“, kus kaheksa vallalist asusid otsima kaaslast, kellega veeta ilus Eestimaa suvi ja miks mitte kogu edasine elu. Nüüd on käes sarja viimane saade ja selgub, kas osalejad leidsid armastuse või mitte.
Igal kevadel sean sammud kohtadesse, kus talvel olen näinud palju märke põtradest. Nii mõnigi kord tulen tagasi uhke sarvega või koguni mitmega.
Biograafiline draama „Maria Montessori“ toob vaatajani ühe ajalugu muutunud naise loo. Selles on palju kirge ja pühendumust, aga ka isikliku elu loobumisi ning pingelist võitlust oma ideede eest.
Kui ärev inimene ootab und sama pingsalt, nagu oodatakse Godot’d, siis pole ime, et uni ei saabugi. Hea une suurimad vaenlased on pimedus ja ärevus. Mõlema vastu leidub rohtu. Kusjuures unenõustaja mõnigi soovitus võib meid üllatada.
18. aprillil jõuab Viljandimaal Vastemõisa rahvamajas publiku ette meie parlamendi poliitilist palagani pilav komöödia „Pidu riigikogus“. Esietendusele järgneb ringreis mööda Eesti väikeste linnade ja maakohtade kultuurimajasid.
Märtsi 23. päeval tähistavad meteoroloogid, klimatoloogid, atmosfäärifüüsikud ja teised ilmainimesed üle kogu maakera meteoroloogiapäeva.
Laulja Leila Milleril on käes töine aastaaeg. Sõidab ringi mööda Eestimaad, aga mitte selleks, et kontserte anda, vaid selleks, et kasvuhooneid ehitada!
Esimesel aprillil suri 110 aasta vanuselt kõige vanem eestlane Ottilie-Armilde Tinnuri. Maaleht jõudis veel aasta algul teha naisega ka viimase intervjuu. Lugu ilmus esimest korda 19. jaanuaril.
„Vaimuelu“ taskuhääling pakub kuulamiseks Jaan Tammsalu mõtsiklust ülestõusmispühadel. „Minult on küsitud, kas praeguste raskete aegade tõttu üldse on õige aeg avalikult rõõmu välja näidata,“ räägib Tammsalu. „Vastus on kindel jah!“
President Lennart Meri saanuks 29. märtsil s95aastaseks. Tema pärandi hulgas on ka soome-ugri rahvastest tehtud dokumentaalfilmid. Filmid, mis sündisid takistuste kiuste. Filmid, millest on mällu sööbinud näiteks kõnelevad luud ja šamaanitrummi kõmin.
Lastearstid näevad, et ülekaalulisi koolilapsi on juba ligi kolmandik. Nii läks ka 12aastase Carliga – kaal hakkas pärast kooli minemist kasvama. Eks ikka astuti klassikaaslastega poest läbi, võeti popkorni, jäätist, limpsi... Eelmisel sügisel näitas kaal 70 kg, kuigi normaalne olnuks 45 kg. Lasteha...