ANNA TEADA osavatest, leidlikest, tublidest, ettevõtlikest, huvitavatest ja andekatest inimestest oma kodukohas

 (6)
ANNA TEADA osavatest, leidlikest, tublidest, ettevõtlikest, huvitavatest ja andekatest inimestest oma kodukohas
Kadi KullerkannFoto: Keila Leht

Pea kuu aega, kogu pühadeaja oli võrkpallur Kadi Kullerkann Keilas, oma vanemate juures. Enamiku aastast on Kadi Ameerikas, nagu ka ta õde Liis. Kadi kavatseb kevadel lõpetada Houstoni Ülikooli digitaalmeedia bakalaureuse õpingud cum laude. Veel mängib ta seal võrkpalli, hästi mängib. Viimasel paaril hooajal on teda korduvat nimetatud erinevatesse sümboolsetesse kuusikutesse, talle on omistatud terve hulk nädala mängija tiitleid. 2014. aasta hooaja arvestuses oli Kadi kantud USA-s mängivate parimate võrkpallurite nimistusse. Tema nimel on ka üks konverentsi rekord – 37 ründepunkti mängust.

Kadi kuulub samuti Eesti rahvusnaiskonda. Nagu ka USA-s, Pittsburghis Duquesne Ülikoolis õppiv Liis. Mõlemad on ründajad - Liis tempo- või diagonaalründaja, õest veidi pikem Kadi nurga- või diagonaalründaja. „Mõlemad oleme alati koondise trenni kutsutud ja vastavalt turniirile ja vajadusele valitakse kaasa need 12, keda kõige rohkem vaja võib minna,“ vastab Kadi küsimisele, kumb koondises tugevamalt sees on.

„Houstonis Ülikooli vastuvõtmisel küsiti mu käest, et kumba ma kavatsen teha, kas õppida või sportida. Vastasin fifty-fifty – kavatsen mõlemale panustada võrdväärselt hästi. Näib, et on õnnestunud,“ nendib Kadi. Ta räägib hariduse olulisusest ja väljakutsetele vastamise nautimisest. Digitaalmeedia eriala valikuga on ta samuti väga rahul. See valik on Kadile kui hobi edasiarendus. Kadi hobid on joonistamine ja maalimine. „Lapsena peetigi mind rohkem kunstnikuks ja õde pigem sportlikuks. Praegu jääb maalimiseks vähe aega, aga oma toa seintel on ikka enda tehtud pildid. „Selle eriala loomingulist poolt on keeruline õppida, tehnilise poole omandamine annab ehk tulevikus leiva lauale,“ ütleb Kadi.

Kadi hakkas võrkpalli mängima üsna hilja, alles 7. klassis, kui sattus Keila Võrkpalliklubisse Jüri Rummi juurde. Siiani olid vanemad sokutanud Kadi küll kergejõustiku trenni, küll lasketiiru, pikemalt käis ta Ülle Linduse juures suusatamas. „Ega mul alguses võrkpall väga hästi välja ei tulnud, kuid mulle meeldis ja Jüri õpetus kandis vilja,“ meenutab ta. Igatahes pärast 8. klassi läks Kadi Liisi mahitusel Audentesesse praeguse Eesti koondise treeneri Peeter Vahtra käe alla.

Jüri on Kadist endiselt vaimustunud: „Kadi on mu õpilastest jõudnud kõige kaugemale.“ Ega Kadigi pole oma esimest klubi unustanud. Jõulupuhkuse ajal käis ta Jüril trennis abiks. „Muidu polekski palli kätte saanud, puhkuse ajal ma trenni ei teinud, käisin vaid jõusaalis,“ naeris Kadi.
Tulevikku vaatab Kadi rahulikult. Aastakese kavatseb ta veel Ameerikas mängida ja õppida magistrantuuris, pakkumise on Kadile teinud kümned kõrgkoolid. „Siis võiks Euroopasse tulla,“ vihjab Kadi võimalikule profisportlase karjäärile. Ta ei kiirusta Eestisse naasmisega: „Põnev on maailma vaadata, siia jõuab ikka tagasi tulla.“

Hea lugeja, kui ka sinu kodukohas on inimesi, kes vääriksid oma tegevuse eest tunnustamist, siis kirjuta nendest aadressil info@eestielu.ee.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ANNA TEADA osavatest, leidlikest, tublidest, ettevõtlikest, huvitavatest ja andekatest inimestest oma kodukohas

 (6)
ANNA TEADA osavatest, leidlikest, tublidest, ettevõtlikest, huvitavatest ja andekatest inimestest oma kodukohas
Kadi KullerkannFoto: Keila Leht

Pea kuu aega, kogu pühadeaja oli võrkpallur Kadi Kullerkann Keilas, oma vanemate juures. Enamiku aastast on Kadi Ameerikas, nagu ka ta õde Liis. Kadi kavatseb kevadel lõpetada Houstoni Ülikooli digitaalmeedia bakalaureuse õpingud cum laude. Veel mängib ta seal võrkpalli, hästi mängib. Viimasel paaril hooajal on teda korduvat nimetatud erinevatesse sümboolsetesse kuusikutesse, talle on omistatud terve hulk nädala mängija tiitleid. 2014. aasta hooaja arvestuses oli Kadi kantud USA-s mängivate parimate võrkpallurite nimistusse. Tema nimel on ka üks konverentsi rekord – 37 ründepunkti mängust.

Kadi kuulub samuti Eesti rahvusnaiskonda. Nagu ka USA-s, Pittsburghis Duquesne Ülikoolis õppiv Liis. Mõlemad on ründajad - Liis tempo- või diagonaalründaja, õest veidi pikem Kadi nurga- või diagonaalründaja. „Mõlemad oleme alati koondise trenni kutsutud ja vastavalt turniirile ja vajadusele valitakse kaasa need 12, keda kõige rohkem vaja võib minna,“ vastab Kadi küsimisele, kumb koondises tugevamalt sees on.

„Houstonis Ülikooli vastuvõtmisel küsiti mu käest, et kumba ma kavatsen teha, kas õppida või sportida. Vastasin fifty-fifty – kavatsen mõlemale panustada võrdväärselt hästi. Näib, et on õnnestunud,“ nendib Kadi. Ta räägib hariduse olulisusest ja väljakutsetele vastamise nautimisest. Digitaalmeedia eriala valikuga on ta samuti väga rahul. See valik on Kadile kui hobi edasiarendus. Kadi hobid on joonistamine ja maalimine. „Lapsena peetigi mind rohkem kunstnikuks ja õde pigem sportlikuks. Praegu jääb maalimiseks vähe aega, aga oma toa seintel on ikka enda tehtud pildid. „Selle eriala loomingulist poolt on keeruline õppida, tehnilise poole omandamine annab ehk tulevikus leiva lauale,“ ütleb Kadi.

Kadi hakkas võrkpalli mängima üsna hilja, alles 7. klassis, kui sattus Keila Võrkpalliklubisse Jüri Rummi juurde. Siiani olid vanemad sokutanud Kadi küll kergejõustiku trenni, küll lasketiiru, pikemalt käis ta Ülle Linduse juures suusatamas. „Ega mul alguses võrkpall väga hästi välja ei tulnud, kuid mulle meeldis ja Jüri õpetus kandis vilja,“ meenutab ta. Igatahes pärast 8. klassi läks Kadi Liisi mahitusel Audentesesse praeguse Eesti koondise treeneri Peeter Vahtra käe alla.

Jüri on Kadist endiselt vaimustunud: „Kadi on mu õpilastest jõudnud kõige kaugemale.“ Ega Kadigi pole oma esimest klubi unustanud. Jõulupuhkuse ajal käis ta Jüril trennis abiks. „Muidu polekski palli kätte saanud, puhkuse ajal ma trenni ei teinud, käisin vaid jõusaalis,“ naeris Kadi.
Tulevikku vaatab Kadi rahulikult. Aastakese kavatseb ta veel Ameerikas mängida ja õppida magistrantuuris, pakkumise on Kadile teinud kümned kõrgkoolid. „Siis võiks Euroopasse tulla,“ vihjab Kadi võimalikule profisportlase karjäärile. Ta ei kiirusta Eestisse naasmisega: „Põnev on maailma vaadata, siia jõuab ikka tagasi tulla.“

Hea lugeja, kui ka sinu kodukohas on inimesi, kes vääriksid oma tegevuse eest tunnustamist, siis kirjuta nendest aadressil info@eestielu.ee.

Maakonna uudised
Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku! Hääletada saab kuni 6.11 südaööni (3) Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku!