Võimas teatripidu Jõelähtmes

 (3)
Võimas teatripidu Jõelähtmes
Tiit Tammesson ja Eigi Tali Jõelähtme Lavatrupist etenduses "AbieluettepanekMerike Metstak

Mulle on meeldinud võrdlus, et meie kooliteater on viis korda vanem kui kutseline teater, sest esimesi viiteid kooliõpilaste etendustele leiame keskaegse Tallinna rae ürikutest.

Kui siia lisada, et külateatrite liikumisele on aluse pannud ju Lydia Koidula ise, siis saame ka võtme tänase Eesti fenomenile, kus teatrikülastuste koguarv elanike arvu kohta on mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma kõrgemaid. Harrastusteatrite liikumine on lihtsalt selle tohutu püramiidi alusmaterjaliks.

Miks täna, kui me oleme aina tihedamalt ümbritsetud ,,virtuaalsest võpsikust" ja võimalusi oma vaba aega meelelahutuseks laristada on üha enam ja enam, tulevad inimesed ikkagi kokku teatrit tegema ja proovidega mässama? Aga just vastukaaluks eelnimetatule on teatriga seotud ehe suhtlus ja vaimukosutus, üksteisest hoolimine ja ühispüüdlus.

Harrastajate vaieldamatuks eeliseks kutseliste ees on see, et neil puudub paine olla müügiedukas iga hinna eest. Võib olla julgelt süüdimatu - kui tuleb välja, on vaimustavalt tore, kui ei tule, ei juhtu ka mitte midagi. Lõppkokkuvõttes ei erine hea teatri kriteerium kummaski pooles, on lihtsalt olemas huvitav teater ja igav teater...

Merike Metstak


Festivali juhid - maskotid Kadri Lepik ja Karl Aas

XI külateatrite riigifestival näitas, et jätkuvalt tehakse väga eripalgelist teatrit - on põnevaid vormiotsinguid ning kujunditaotlusi, on traditsioonilisemat pappdekoratsioonidega ,,päristeatrit", on valusat sotsiaalset pingestatust, on laia suuga koomikat jne. Muljet avaldav on truppide osalussoov. Korraldajad väitsid, et kui ühel hetkel poleks nimekirja suletud, pidanuks festival kolme päeva asemel vältama viis. See on märk sellest, et meie ühistegevuse rõõme ei saa varjutada ei masu ega miski muu, meie rahval on piisavalt püsimise väge. Minu jaoks oli selle festivali suurimaks üllatajaks Vilde harrastusteatri ,,Patukahetseja", esiti juba materjalileiu, aga ka vormiväljenduslike taotluste poolest. Lavastaja Jüri Kaldmaa oli teinud väga veenvaid valikuid, andnud näitlejatele põnevaid ülesandeid ning kogu trupil oli tõeline ühishingamine. Väga huvitavate näitlejatöödega paistis silma Jõelähtme Lavagrupp. Me ei tohi aga unustada, et näitlejate võidud baseeruvad tugevalt lavastajatööl. On suur õnn kuuluda harrastustruppi, mida juhendab nii hea näitejuht kui Maie Ramjalg, ja on näha, et näitlejad on seda mõistnud. Ootamatult valus pilguheit tänastesse suhteprobleemidesse tuli Elva Sinilinnu teatritrupilt lavastusega ,,Halb ema", muljet avaldav oli Aire Pajuri monoloogi esitus. Žürii tõstis esile ka teisi väga jõulisi emarolli sooritusi: Anne Viira Lümanda näiteringi lavastuses ,,Ema" ja Karin Paate Häädemeeste huvikeskuse näiteringi lavastuses ,,Mamma". Kummastavatele mõtteradadele suunas Abja näiteringi lavastus ,,Leitud kirjad", väga lihtsate vahenditega saavutati tõeliselt liigutav tulemus.

Meelde jäi ka Neeme näiteringi efektne vormitaotlus lavastuses ,,Miks ma ajakirjanikuks ei hakanud" ning sõnumik kaugetest aegadest, mis tänagi akuutne. Meie kutseliste teatrite lavastajad võiksid pilku teritada - nii jõulisi karakterrolle, nagu sel korral pakkusid Eigi Tali Jõelähtmest ja Rein Annuk Tabiverest, ei kohta riigiteatris just ülemäära sagedasti.

Lõpetuseks tahaks parafraseerida nooruspõlve menulaulu sõnu: KUNI SU KÜLA(TEATER) VEEL ELAB, ELAD SINA (EESTI TEATER) KA!

Merike Metstak


Maie Ramjalg - teatrifestivali kunstiline juht ja parima, Jõelähtme Lavatrupi, näitejuht
_______________________________

TULEMUSED

Žürii:
Toomas Lõhmuste,
Madis Kolk (esimesel päeval), Madis Kalmet (teisel ja kolmandal päeval) ja Maret Oomer tunnustasid järgmisi harrastusteatreid ja harrastusnäitlejaid (info EHL-i kodulehelt):

Hip-hip-hurraa!
Grand prix

Jõelähtme Lavagrupp lavastustega „Õhtusöök viiele" ja „Abieluettepanek", lavastaja Maie Ramjalg

Laureaadid
Tabivere harrastusteater lavastusega „Võidulaenu loosipilet", lavastaja Tõnis Lepp
Vilde teater lavastusega „Patukahetseja", lavastaja Jüri Kaldmaa
Lümanda näitering lavastusega „Ema", lavastaja Helle Keskküla

Parim naisnäitleja
Eigi Tali Kadri rolli eest lavastuses „Õhtusöök viiele" ja Natalja Stepanovna rolli eest lavastuses „Abieluettepanek" (Jõelähtme Lavagrupp)

Parim meesnäitleja
Rein Annuk Pliuhkami rolli eest lavastuse „Võidulaenu loosipilet" (Tabivere harrastusteater) ja Joseph Šapiro rolli eest lavastuses „Patukahetseja" (Vilde teater)

Parim naiskõrvalosa
Saima Jakobson Kojanaise rolli eest lavastuses „Mamma" (Häädemeeste huvikeskuse näitering)

Parim meeskõrvalosa
Toivo Järvis Postiljoni rolli eest lavastuses „Tütarlaps otsib õnne" (Valgu näitering M.O.T.T.)

Näitlejapreemiad:
Anne Viira Ema rolli eest lavastuses „Ema" (Lümanda näitering)
Aire Pajur Ema rolli eest lavastuses „Halb ema?" (Elva Sinilinnu teatritrupp)
Karin Paate Mamma rolli eest lavastuses „Mamma" (Häädemeeste huvikeskuse näitering)
Tiit Tammesson Mardi rolli eest lavastuses „Õhtusöök viiele" ja mõisnik Lomovi rolli eest lavastuses „Abieluettepanek" (Jõelähtme Lavagrupp)
Helje Basihhina Inesi rolli eest lavastuses „Timukas" (Orissaare näitering)

Žürii eripreemiad:
Elutõe eripreemia Abja näiteringile lavastuse „Leitud kirjad" eest
Igavese tõe elustamise eripreemia Neeme näiteringile lavastuse „Miks ma ajakirjanikuks ei hakanud?" eest
Tabivere valla Mari Möldre nimelise preemia sai Marje Mürk, Krabi külateatri hing ja vaim.

________________________________________________
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu

Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer: „Eestis on koos kooliteatritega kuni 400 harrastusteatrit. Külateatrite festivalile pääsevad need, kes esimestena ja kiiremini jõuavad registreeruda. Tänavu jäi mitu truppi joone alla, ei mahtunud festivalile."

Žürii liige Maret Oomer: „Ei ole võitjaid ega kaotajaid, me kõik oleme neil päevil palju võitnud. Peale muu on mul ka üks isiklik soov. Vabandan koorilauljate ees, aga minu unistuseks on, et ka teatrit väärtustataks samamoodi kui koorilaulu. Ja siin ma tunnen, et oleme teel võrdsuse poole juba pika sammu edasi astunud. Ka meil on juba telgid püsti pandud ja suppi sööme katlast. Edasi, Eesti harrastusteater!" Maret Oomer kinnitab, et žürii ei ole mitte hindaja, vaid pigem tagasiside, see tähendab informatsiooni andja. Tagasisidet oma tegevuse kohta vajab iga eluala esindaja, sealhulgas teatriharrastaja. Laupäevane väärtuslikem leid etendustest oli kindlasti väga meisterlikult mängitud „Õhtusöök viiele" Jõelähtme Lavagrupilt. Ei ole nii, et harrastusteater on midagi teistsugust kui kutseline teater.

Žürii liige Madis Kalmet: „Olin esmakordselt žüriis ja koondmulje on väga hea. Mind hämmastas sügavalt, kui tähtis on inimeste jaoks saada kokku ja teha teatrit. Et kutselisest teatrist väljaspool saab inimestele nii palju rõõmu pakkuda, on väga vinge. Huvitavaid hetki sündis sellest, et ei mindud pärast etendust laiali, vaid oldi kolm päeva koos ja suheldi omavahel. See on kogukond, kelle juhtmõte ja väärtus on: meie teeme ühte asja ja et ma kuulun siia, on eluviisi küsimus. Eesti rahvale on see väga oluline.

On harrastuskalurid ja kutselised kalurid. Kala püüavad nad kõik. Kala on üks, vahendeid on aga erinevad - ühed lähevad kalale pühapäeval, teised käivad iga päev, ikkagi ei saa teinekord seda õiget kala kätte. Aga suurt kala püüame me kõik".

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Võimas teatripidu Jõelähtmes

 (3)
Võimas teatripidu Jõelähtmes
Tiit Tammesson ja Eigi Tali Jõelähtme Lavatrupist etenduses "AbieluettepanekMerike Metstak

Mulle on meeldinud võrdlus, et meie kooliteater on viis korda vanem kui kutseline teater, sest esimesi viiteid kooliõpilaste etendustele leiame keskaegse Tallinna rae ürikutest.

Kui siia lisada, et külateatrite liikumisele on aluse pannud ju Lydia Koidula ise, siis saame ka võtme tänase Eesti fenomenile, kus teatrikülastuste koguarv elanike arvu kohta on mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma kõrgemaid. Harrastusteatrite liikumine on lihtsalt selle tohutu püramiidi alusmaterjaliks.

Miks täna, kui me oleme aina tihedamalt ümbritsetud ,,virtuaalsest võpsikust" ja võimalusi oma vaba aega meelelahutuseks laristada on üha enam ja enam, tulevad inimesed ikkagi kokku teatrit tegema ja proovidega mässama? Aga just vastukaaluks eelnimetatule on teatriga seotud ehe suhtlus ja vaimukosutus, üksteisest hoolimine ja ühispüüdlus.

Harrastajate vaieldamatuks eeliseks kutseliste ees on see, et neil puudub paine olla müügiedukas iga hinna eest. Võib olla julgelt süüdimatu - kui tuleb välja, on vaimustavalt tore, kui ei tule, ei juhtu ka mitte midagi. Lõppkokkuvõttes ei erine hea teatri kriteerium kummaski pooles, on lihtsalt olemas huvitav teater ja igav teater...

Merike Metstak


Festivali juhid - maskotid Kadri Lepik ja Karl Aas

XI külateatrite riigifestival näitas, et jätkuvalt tehakse väga eripalgelist teatrit - on põnevaid vormiotsinguid ning kujunditaotlusi, on traditsioonilisemat pappdekoratsioonidega ,,päristeatrit", on valusat sotsiaalset pingestatust, on laia suuga koomikat jne. Muljet avaldav on truppide osalussoov. Korraldajad väitsid, et kui ühel hetkel poleks nimekirja suletud, pidanuks festival kolme päeva asemel vältama viis. See on märk sellest, et meie ühistegevuse rõõme ei saa varjutada ei masu ega miski muu, meie rahval on piisavalt püsimise väge. Minu jaoks oli selle festivali suurimaks üllatajaks Vilde harrastusteatri ,,Patukahetseja", esiti juba materjalileiu, aga ka vormiväljenduslike taotluste poolest. Lavastaja Jüri Kaldmaa oli teinud väga veenvaid valikuid, andnud näitlejatele põnevaid ülesandeid ning kogu trupil oli tõeline ühishingamine. Väga huvitavate näitlejatöödega paistis silma Jõelähtme Lavagrupp. Me ei tohi aga unustada, et näitlejate võidud baseeruvad tugevalt lavastajatööl. On suur õnn kuuluda harrastustruppi, mida juhendab nii hea näitejuht kui Maie Ramjalg, ja on näha, et näitlejad on seda mõistnud. Ootamatult valus pilguheit tänastesse suhteprobleemidesse tuli Elva Sinilinnu teatritrupilt lavastusega ,,Halb ema", muljet avaldav oli Aire Pajuri monoloogi esitus. Žürii tõstis esile ka teisi väga jõulisi emarolli sooritusi: Anne Viira Lümanda näiteringi lavastuses ,,Ema" ja Karin Paate Häädemeeste huvikeskuse näiteringi lavastuses ,,Mamma". Kummastavatele mõtteradadele suunas Abja näiteringi lavastus ,,Leitud kirjad", väga lihtsate vahenditega saavutati tõeliselt liigutav tulemus.

Meelde jäi ka Neeme näiteringi efektne vormitaotlus lavastuses ,,Miks ma ajakirjanikuks ei hakanud" ning sõnumik kaugetest aegadest, mis tänagi akuutne. Meie kutseliste teatrite lavastajad võiksid pilku teritada - nii jõulisi karakterrolle, nagu sel korral pakkusid Eigi Tali Jõelähtmest ja Rein Annuk Tabiverest, ei kohta riigiteatris just ülemäära sagedasti.

Lõpetuseks tahaks parafraseerida nooruspõlve menulaulu sõnu: KUNI SU KÜLA(TEATER) VEEL ELAB, ELAD SINA (EESTI TEATER) KA!

Merike Metstak


Maie Ramjalg - teatrifestivali kunstiline juht ja parima, Jõelähtme Lavatrupi, näitejuht
_______________________________

TULEMUSED

Žürii:
Toomas Lõhmuste,
Madis Kolk (esimesel päeval), Madis Kalmet (teisel ja kolmandal päeval) ja Maret Oomer tunnustasid järgmisi harrastusteatreid ja harrastusnäitlejaid (info EHL-i kodulehelt):

Hip-hip-hurraa!
Grand prix

Jõelähtme Lavagrupp lavastustega „Õhtusöök viiele" ja „Abieluettepanek", lavastaja Maie Ramjalg

Laureaadid
Tabivere harrastusteater lavastusega „Võidulaenu loosipilet", lavastaja Tõnis Lepp
Vilde teater lavastusega „Patukahetseja", lavastaja Jüri Kaldmaa
Lümanda näitering lavastusega „Ema", lavastaja Helle Keskküla

Parim naisnäitleja
Eigi Tali Kadri rolli eest lavastuses „Õhtusöök viiele" ja Natalja Stepanovna rolli eest lavastuses „Abieluettepanek" (Jõelähtme Lavagrupp)

Parim meesnäitleja
Rein Annuk Pliuhkami rolli eest lavastuse „Võidulaenu loosipilet" (Tabivere harrastusteater) ja Joseph Šapiro rolli eest lavastuses „Patukahetseja" (Vilde teater)

Parim naiskõrvalosa
Saima Jakobson Kojanaise rolli eest lavastuses „Mamma" (Häädemeeste huvikeskuse näitering)

Parim meeskõrvalosa
Toivo Järvis Postiljoni rolli eest lavastuses „Tütarlaps otsib õnne" (Valgu näitering M.O.T.T.)

Näitlejapreemiad:
Anne Viira Ema rolli eest lavastuses „Ema" (Lümanda näitering)
Aire Pajur Ema rolli eest lavastuses „Halb ema?" (Elva Sinilinnu teatritrupp)
Karin Paate Mamma rolli eest lavastuses „Mamma" (Häädemeeste huvikeskuse näitering)
Tiit Tammesson Mardi rolli eest lavastuses „Õhtusöök viiele" ja mõisnik Lomovi rolli eest lavastuses „Abieluettepanek" (Jõelähtme Lavagrupp)
Helje Basihhina Inesi rolli eest lavastuses „Timukas" (Orissaare näitering)

Žürii eripreemiad:
Elutõe eripreemia Abja näiteringile lavastuse „Leitud kirjad" eest
Igavese tõe elustamise eripreemia Neeme näiteringile lavastuse „Miks ma ajakirjanikuks ei hakanud?" eest
Tabivere valla Mari Möldre nimelise preemia sai Marje Mürk, Krabi külateatri hing ja vaim.

________________________________________________
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu

Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer: „Eestis on koos kooliteatritega kuni 400 harrastusteatrit. Külateatrite festivalile pääsevad need, kes esimestena ja kiiremini jõuavad registreeruda. Tänavu jäi mitu truppi joone alla, ei mahtunud festivalile."

Žürii liige Maret Oomer: „Ei ole võitjaid ega kaotajaid, me kõik oleme neil päevil palju võitnud. Peale muu on mul ka üks isiklik soov. Vabandan koorilauljate ees, aga minu unistuseks on, et ka teatrit väärtustataks samamoodi kui koorilaulu. Ja siin ma tunnen, et oleme teel võrdsuse poole juba pika sammu edasi astunud. Ka meil on juba telgid püsti pandud ja suppi sööme katlast. Edasi, Eesti harrastusteater!" Maret Oomer kinnitab, et žürii ei ole mitte hindaja, vaid pigem tagasiside, see tähendab informatsiooni andja. Tagasisidet oma tegevuse kohta vajab iga eluala esindaja, sealhulgas teatriharrastaja. Laupäevane väärtuslikem leid etendustest oli kindlasti väga meisterlikult mängitud „Õhtusöök viiele" Jõelähtme Lavagrupilt. Ei ole nii, et harrastusteater on midagi teistsugust kui kutseline teater.

Žürii liige Madis Kalmet: „Olin esmakordselt žüriis ja koondmulje on väga hea. Mind hämmastas sügavalt, kui tähtis on inimeste jaoks saada kokku ja teha teatrit. Et kutselisest teatrist väljaspool saab inimestele nii palju rõõmu pakkuda, on väga vinge. Huvitavaid hetki sündis sellest, et ei mindud pärast etendust laiali, vaid oldi kolm päeva koos ja suheldi omavahel. See on kogukond, kelle juhtmõte ja väärtus on: meie teeme ühte asja ja et ma kuulun siia, on eluviisi küsimus. Eesti rahvale on see väga oluline.

On harrastuskalurid ja kutselised kalurid. Kala püüavad nad kõik. Kala on üks, vahendeid on aga erinevad - ühed lähevad kalale pühapäeval, teised käivad iga päev, ikkagi ei saa teinekord seda õiget kala kätte. Aga suurt kala püüame me kõik".

Maakonna uudised
Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku! Hääletada saab kuni 6.11 südaööni (3) Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku!