Detsembris saatis maavanem Siseministeeriumile Harjumaa keskustevõrgu uuringu tulemused, mis määratleb Harjumaal kokku 11 tõmbekeskust ja mis saab olema tõenäoliselt aluseks paljuräägitud haldusreformile.

Tõmbekeskusteks on Tallinna linn, Keila linn, Maardu linn, Haabneeme alevik, Saue linn, Tabasalu alevik, Jüri alevik, Kose alevik, Kehra linn, Paldiski linn ja Kuusalu alevik.

Hendrikson & Ko, kelle uuringuandmete põhjal maavanem oma ettepaneku vormistas, paigutas tõmbekeskusteks algselt 17 omavalitsust, aga maavalitsuses tõmmati see nimekiri koomale.

Laagrit ei määratletud tõmbekeskusena ei uuringutulemustes ega maavanema ettepanekus, samas nimetati mõlemal juhul seda oluliseks ja arengupotentsiaaliga teenusekeskuseks.

Mida tähendab tõmbekeskus?

Lihtsustatult öelduna on tõmbekeskus selline koht, kus elu käib.

Seal elab vähemalt 1000 elanikku ja tagamaal veel 5000. Seal pakutakse erinevaid era- ja avaliku sektori teenuseid, kohapeal on töökohad, kauplused, lasteaiad, koolid, raamatukogud, postkontorid jne.

Selline definitsioon tuleb Siseministeerumi poolt välja töötatud juhendist ja oli üheks sisendiks ka Hendrikson & Ko läbiviidud uuringule.

 „Peamised küsimused, millele püüdsime uuringuga vastust leida, oli, kus inimesed elavad, töötavad ja liiguvad ning kus paiknevad teenused," kirjeldab Tiit Oidjärv Hendrikson & Ko-st. Lisaks võeti uuringus arvesse ka varasemaid Harjumaa tõmbekeskuste, elanike liikumismahtude (kodu-töö, kodu-vaba aeg) uuringuid, rahvaloenduse andmeid.

 „See on üks võimalus tekitada funktsionaalset hierarhiat, aga sellel on ka oma puudused. Meetod on peamiselt tagasivaatav, tuleviku dimensioon on suhteliselt nõrgalt esindatud," nendib Oidjärv.

Selle meetodi alusel kaardistati Harjumaa kõikides omavalitsustes suuremaid asustusüksusi. Erinevad komponendid omasid analüüsis erinevat kaalu: näiteks postkontori olemasolu andis 2,5 punkti, põhikool 10 punkti, kui asula on oma elanikele ka peamiseks töölkäimise kohaks, siis 20 punkti.

Maksimumsaldoks sai kujuneda 110 punkti (mille täitis näiteks Keila ja nibin-nabin ka Maardu linn ja Kose alevik). Laagri punktisummaks kujunes 77,5. Põhiliselt võttiski Laagrilt punkte ära gümnaasiumi ja kohapealsete töökohtade puudumine. Asjaolu, et vahetult teiselpool piiri, Saku vallas, asub Tänassilma tööstuspark, ei läinud hindamisel näiteks arvesse.

Liialt tagasivaatav metoodika

Ka Saue vallavanem Andres Laisk leiab sarnaselt Oidjärvega, et tõmbekeskusi peaks vähemalt Harjumaal vaatama mitte mineviku, vaid tuleviku kontekstis. „Tuleks arvesse võtta, millistel piirkondadel on potentsiaali olla näiteks 20 aasta pärast jätkuvalt kasvav ja arenev. Sellest vaatenurgast on praegune tõmbekeskuste valik veidi vildakas," arvab Laisk. Tema sõnul puudub näiteks Saue linnal tõmbekeskusena iseseisev arengupotentsiaal, sest see sõltub suuresti sellest, mis toimub ümberringi.

 „Saue linna tõmbekeskuseks nimetamine omab tähendust ainult suuremas kontekstis, kui näeme tulevikus suuremat omavalitsust ja arendame süsteemselt välja eeslinnalist asustust. Laagri, Saue linn ning Saku alevik said suhteliselt võrdsed punktid, ühele nendest tõmbekeskuse nime andmine on pigem sümboolne ja peaks teenima eesmärki näha tulevikus Saue valda ja linna, miks mitte ka Saku valda ja Kernu valda, ühe omavalitsusena, kus Saue linna piirkond- Laagri Saue linna ning Saku aleviku kolmnurgas - arendatakse pikaajalise visioonina välja tervikliku eeslinnana," pakub Laisk välja.

Laagri taandati teeninduskeskuseks

Laagri defineeriti teeninduskeskusena, kohana, kus ei ole tingimata kättesaadavad kõik avalikud ja kaubanduslikud teenused, ent mis on siiski oluline teenuste kättesaadavuse tagamise seisukohalt. Teeninduskeskused on muuhulgas ka Harku, Laulasmaa, Kurtna, Muraste, Ääsmäe, kui rääkida naabruses olevatest kohtadest.

 „See, et Laagrit tõmbekeskusena ei määratleta, muidugi ei tähenda, et Laagri oleks perifeeria," kinnitab Oidjärv. Laagris on tema sõnul enamus teenuseid olemas, siia on palju panustatud, aga kuna alevik paikneb külg-külje kõrval Tallinnaga, on loogiline, et inimesi n-ö tõmbab sinna. Nii tööle, kui mitmeid teenuseid tarbima. „Ja Saue valla lõunapoolsele osale ei oleks Laagri nagunii mingi tõmbekeskus.

Geograafiliselt on selle piirkonna inimeste jaoks tõmbekeskus pigem Keila, Saue linn või siis juba Tallinn," leiab Oidjärv.

Ka ei luba Siseminiseeriumi poolt välja töötatud metoodika määratleda Oidjärve kinnitusel külgnevaid asustusüksusi iseseisvate tõmbekeskustena, vaid käsitleb neid n-ö ühiskeskustena. Kuna Tallinn on vaieldamatult „tõmbekeskuste tõmbekeskus", siis Laagri samale tiitlile pretendeerida ei saa. Sama lugu on näiteks Peetri külaga Tallinna piiri ääres.

Mäng punktikestega või alus haldusreformiks?

 „Isiklikult loodan, et suudetakse tõusta oma tooli tasandist kõrgemale ja näha arenguperspektiive.

Tugevamast omavalitsusest võidab tulevikus iga inimene. Igal juhul on see selge signaal, et Saue vald ja linn peaksid ühinema, sest linnal ei ole kuskil seda 5000 elanikuga tagamaad ja vald saaks nii endale toreda kaksiktõmbekeskuse, mida ühiselt kasvatada ja arendada," kommenteerib vallavanem tõmbekeskuste nimetamise taustal Saue valla edasisi tulevikuperspektiive.

Kas uuringutulemusena koostatud pakk pabereid ja täpikesed Harjumaa kaardil on reaalseks sisendiks ka haldusterritoriaalsele reformile, Oidjärv öelda ei tea.

 „Üheselt pole keegi välja öelnud, et selle alusel hakkab haldusreform kujunema," ütleb Oidjärv. Konsultant leiab ka, et ainult tõmbekeskuste määratlemise alusel halduspiiride maha tõmbamine ei ole mõistlik, sest sel juhul võivad moodustuda kaardil pikad kunstlikud soolikad. „Analüüs pakub ju siiski ainult ruumilisi ja statistilisi andmed. Küsimusega, mis tõmbekeskuste ning haldusterritoriaalse reformiga edasi saab, tuleb vaadata juba Siseministeeriumi poole," ütleb Oidjärv.


HINDAMISLEHTEDE PUNKTISKOOR:
LAAGRI JA TEMA NAABRID

Saue linn 87,5
Saku alevik 85
Tabasalu alevik 85
Laagri alevik 77,5

Konsultatsioonifi rma Hendrikson & Ko poolt välja pakutud 17 tõmbekeskust tõmmati maavalitsuses koomale – Harjumaale jäi alles 11. Laagrit ei määratletud tõmbekeskusena kummaski versioonis, samas nimetati mõlemal juhul seda oluliseks ja arengupotentsiaali Koduvald


____________________________________

Harjuma tõmbekeskused hakkavad paika saama. Meie vallal tõmbekeskust nagu polekski, tuleb vältimatult Saue linnaga ühineda. Küll on „suured" tõmbekeskused Riisipere ja Vasalemma. Ärgu naabrid jutumärkide pärast palun solvugu. Aga mida sauevallakas selles pildist arvab?

ANDRES AGUKAS
Iga asi koondub millegi ümber - koondumiseks Laagris saab eelkõige olla Maksimarketi ümbrus. Ma ei tea mis valemiga, aga see MTJ (andku Sagro mehed mulle andeks), mis täna Vae tn on, peaks kolima kuskile sobivamasse kohta ja vabastama keskusele arenguruumi. Just Laagri keskuse ümbruse areng pole minu arvates liikunud ega liigu enne, kui kuidagi nende ahervarede asemele midagi tuleb... bürood kasvõi.

ANDRES LAISK
Tuleb nõustuda, et Sagro vanade kasvuhoonete ala väljaarendamine looks koheselt uue hingamise. Seni võib ju proovida vallamaja - Comarket - jõgi kolmnurgas midagi teha (kuigi kahjuks on ka see üks eraomandis olev hoone seal, mind kuidagi tervikuna toimima ei saa), aga suurt läbimurret keskuse osas ei tule. Hea on siisiki minu arvates, et Comarketi seal arendama saime ja ka sellised väiksed ärid nagu Leivatuba ju tegelikult annavad palju minu arvates juurde. Maksimarket ei ole minu enda jaoks alevile mingi keskus, see on transiitkoridor ja selleks ta jääb.

TORMI TABOR
Ma ei ole absoluutselt nõus sellega, et Laagri on tõmbekeskuse asemel teeninduskeskusena määratletud. Määratlemise dokumendis on teeninduskeskus defineeritud järgmiselt: „kohad, kus ei ole tingimata kättesaadavad kõik avalikud ja kaubanduslikud teenused, ent mis on siiski olulised teenuste kättesaadavuse tagamise seisukohalt". Väidan, et Laagri on kohaks, kus kõik olulisemad kaubandusketid on juba avanud või plaanivad avada oma esinduse, seda eelkõige soodsa asukoha tõttu. Samuti on siin juba rajatud ja lisaks planeerimise faasis päris mitmeid tehnoparke (=töökohti). Kaubanduse ja töökohtade osas toimib Laagri juba praegu tõmbekeskusena nii Sauele kui Nõmmele. See peaks olema jõuliseks märgiks ka avaliku sektori teenuste pakkujatele ja planeerijatele. Nii tähtsa otsuse langetamisel tuleks lisaks praegusele olukorrale vaadata ka trende.

DIANA POUDEL
Ma arvan, et Laagri needus on pigem see, et enamuste jaoks tundub ta Tallinna osana. Tunnistan ausalt, et enne kui 7 aastat tagasi siia krundi ostsin arvasin, et Laagri asub Tallinnas. Kuna erinevalt Nõmmest on siin siiski palju vaba maad, kuhu tulevikus saab uusarendusi teha ja samas logistiliselt on ta paremas asukohas kui ükskõik milline teine lähivalla keskus, siis võibolla tuleb lihtsalt Laagri jaoks eraldi termin välja mõelda.

RAUL VIBO
Ei saa küll aru, miks Laagri peakski olema tõmbekeskus, mis on siis teenindus (teenus) keskuses halba? Püüaks keskenduda kohaliku eluolu edendamisele, see tõmbamine nagunii suures pildis midagi head ei tähenda, ainult tõmblemist.

ANDRES AGUKAS
Neid kohti mida Tormi loetles - neid ei peetagi Laagriks, vaid pigem Tallinnaks. Tehnopargid tõesti tõmbavad magalatest inimesed päevaks tööle ja ööseks koju, kuid asumi tõmbeKESKUSEKS on vaja midagi enamat kui tööstuspark. Ehk siis keskust - keskust selle kõige klassikalisemas mõttes. Täna Laagril selline keskus puudub ja olgem ausad ka, Saue on planeeringult magala, kus puudub selge keskus. Kui Laagri keskuseks lugeda vallavalitsuse piirkonda, siis ....andke andeks ühel pool vanad töökojad ja teisel pool mahajäetud kasvuhooned. Kui lugeda tõmbekeskuseks Maksimarketi poodi .... siis võiks ju iga kaubakeskust nimetada tõmbekeskuseks.

MIKK LÕHMUS
Võiksime mõelda ikka tuleviku peale, arvestusega, kuidas me tahame Saue valda näha 15-20 aasta pärast. Kui me tahame luua Tallinnale vähegi arvestatavat vastukaalu (just avalike teenuste pakkumise ja kvaliteedi poolest, aga ka töökohtade genereerimise võimet), siis on võimalik näha ühtse eeslinnalise keskusena Laagri-Saku-Saue kolmnurka (mille tagamaa võiks olla ka praegune Kernu vald). Kui hakkame iga asulat nägema tõmbekeskusena, siis see on umbtee. Niikuinii joonistati Harjumaale kõiksugu kummalisi ussikujulisi moodustusi ja nimetati neid tõmbekeskusteks. Sauevallakad on siiani ikka eesrindlikud olnud, ärme siis siin muutu kitsarinnaliseks.

TORMI TABOR
Mikk, ei muutu, lihtsalt otsin loogikat sellest paberipakist, mida HOL esitleb:) Ja kas selline kolmnurk kvalifi tseerub üldse tõmbekeskusena? Kumb linn sinu arvates võiks olla uue suurvalla keskuseks, kas Saku või Saue linn?

ANDRES LAISK
20 aasta pärast ei ole enam küsimust kumb „alev" või kumb „linn". Kolmnurga tipud on keskelt selleks ajaks kokku kasvanud. Siin elab kokku ca 40 000 inimest nendest selles keskuses kokku vähemalt 25 000. Piirkondliku hea ja kiire ühenduse tagavad head maanteed, ringtee ning Juuliku Tabasalu tee ja Pärnu mnt loomulikult. Tarvilise radiaalühenduse rolli Tallinnaga täidavad senisest oluliselt enam kaks raudteeharu, üks Keila suunal ja teine Sakut läbiv. Kõik eeldused on tegeleda tugeva eeslinnalise tõmbekeskuse kujundamisega, mitte mineviku konstanteerimisega!