Milliseid haruldasi ja suurejoonelisi meremärke võib näha Harjumaal?

foto-213
Paldiski tuletornFoto: Siim Lõvi

Merekultuur, navigatsioon ning sellega koos ka ohutus on Eestis sajanditevanune. MTÜ Eesti Tuletorni Selts aga pole veel kümmetki aastat vana. MTÜ sai alguse aastal 2007, kui selle asutasid tuletornide uurijad, hoidjad ning teised huvilised. Seltsi eesmärk on propageerida Eesti ja sealhulgas ka Harjumaa tähelepanuväärseid tuletorne.

Eestis töötab praegu 41 tuletorni. Selts tegeleb nii nende kui ka kasutusest maha võetud meremärkide säilitamisega. Korraldatakse ekskursioone, ekspeditsioone ja kogutakse dokumente, fotosid ja suulist pärimust.

Praegu juhib MTÜ-d Ego Riener, kellega Harju Elu vestles merekultuurist ja -sõidust mõni aeg pärast jüripäeva. Vestluse alguseks teeb Riener selgeks, mis on torni, paagi, poi ja sihtmärgi vahe. “Kunagi olid kõik tuletornid meremärgid. Aga nüüd on olemas täpsem jaotus vanuse, võimsuse ja kõrguse järgi. Neid liigitab IALA ehk Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liit,” seletab Riener. Tuletorn ehk majakas on definitsiooni järgi laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis, mille tipus on tugev valgusallikas. Erialase kirjanduse kohaselt on tuletorn teistest eristuv rajatis rannikul või meres, mis omab piisava võimsusega valgusallikat ning on kavandatud navigatsioonimärgiks. “Paralleelselt on kasutusel sõna “tuletorn” ning ka “majakas”. Esimene on ikka eesti- ja suupärasem ning seda võiks ka eelistada,” lisab Riener.

Kas ja kuidas aitab käimasolev merekultuuri aasta suurendada huvi navigatsioonirajatuste ja tornide vastu? “Ma loodan, et tuletornid jõuavad rahvani ja rahvas tornidesse. Et inimesed saavad aina rohkem teada, kui tähelepanuväärse ajaloo- ja kultuurimaastikuga meil tegemist on,” ütleb Ego Riener. Tornid võiksid rohkem olla avatud ning antud rendile kohalikule kogukonnale või külaseltsidele.

Loe edasi Harju Elust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Milliseid haruldasi ja suurejoonelisi meremärke võib näha Harjumaal?

foto-213
Paldiski tuletornFoto: Siim Lõvi

Merekultuur, navigatsioon ning sellega koos ka ohutus on Eestis sajanditevanune. MTÜ Eesti Tuletorni Selts aga pole veel kümmetki aastat vana. MTÜ sai alguse aastal 2007, kui selle asutasid tuletornide uurijad, hoidjad ning teised huvilised. Seltsi eesmärk on propageerida Eesti ja sealhulgas ka Harjumaa tähelepanuväärseid tuletorne.

Eestis töötab praegu 41 tuletorni. Selts tegeleb nii nende kui ka kasutusest maha võetud meremärkide säilitamisega. Korraldatakse ekskursioone, ekspeditsioone ja kogutakse dokumente, fotosid ja suulist pärimust.

Praegu juhib MTÜ-d Ego Riener, kellega Harju Elu vestles merekultuurist ja -sõidust mõni aeg pärast jüripäeva. Vestluse alguseks teeb Riener selgeks, mis on torni, paagi, poi ja sihtmärgi vahe. “Kunagi olid kõik tuletornid meremärgid. Aga nüüd on olemas täpsem jaotus vanuse, võimsuse ja kõrguse järgi. Neid liigitab IALA ehk Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liit,” seletab Riener. Tuletorn ehk majakas on definitsiooni järgi laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis, mille tipus on tugev valgusallikas. Erialase kirjanduse kohaselt on tuletorn teistest eristuv rajatis rannikul või meres, mis omab piisava võimsusega valgusallikat ning on kavandatud navigatsioonimärgiks. “Paralleelselt on kasutusel sõna “tuletorn” ning ka “majakas”. Esimene on ikka eesti- ja suupärasem ning seda võiks ka eelistada,” lisab Riener.

Kas ja kuidas aitab käimasolev merekultuuri aasta suurendada huvi navigatsioonirajatuste ja tornide vastu? “Ma loodan, et tuletornid jõuavad rahvani ja rahvas tornidesse. Et inimesed saavad aina rohkem teada, kui tähelepanuväärse ajaloo- ja kultuurimaastikuga meil tegemist on,” ütleb Ego Riener. Tornid võiksid rohkem olla avatud ning antud rendile kohalikule kogukonnale või külaseltsidele.

Loe edasi Harju Elust.

Maakonna uudised
Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku! Hääletada saab kuni 6.11 südaööni (3) Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku!