Miks on vaja elamu kasutusluba ja mis juhtub, kui omanik seda ei taotle?

 (42)
Rahvaloenduse ankeetide täitmine arvutis
Rahvaloenduse ankeetide täitmine arvutisFoto: Tiit Blaat

Uue kodu valmissaamine ja sinna sissekolimine tekitab arusaadavalt elevust ja entusiasmi, see on veidi nagu uue elu algus. Kui suures osas Euroopast käib uue maja valmimisega kaasas hulk aega, vaeva ja sageli märkimisväärseid kulutusi nõudvat bürokraatiat, siis Eestis on asjaajamine suhteliselt lihtne. Uuele elamule tuleb kohalikust omavalitsusest hankida kasutusluba.

Kasutusloa termin võib kostuda tarbetu paberimäärimisena, milleks kulub asjatult aega ja raha. Seda, miks on tegelikkuses kasutusluba vajalik ja kohustuslik, palusin selgitada Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve inspektoril Renee Villemsonil.

Alustame algusest ehk maja valmimisest. Pere kolis sisse ja naudib uut kodu, milleks on vaja kasutusluba?

Kasutusluba on vastavalt ehitusseadusele kohustuslik, selle puudumisel tehakse ettekirjutus ja antakse mõistlik aeg selle saamiseks. Ehitusseadus kohustab omanikku ehitise valmimisel kasutusluba taotlema.

Kui omanik seda ei tee, võib trahvida kuni 1200 euroga. Kasutusluba kinnitab, et hoone on ehitatud vastavalt projektile, selle küttekolded, gaasiseadmed ja elektrisüsteem vastavad seaduse nõuetele ja on seega elanikule ja ümbrusele ohutud.

Mis juhtub siis, kui omanik kasutusluba ei taotle?

Kasutusloa puudumine osutub probleemiks erinevates olukordades. Võtame esiteks kindlustuse - enamasti soovib omanik uut elamut ikka kindlustada. Kindlustus küsib loomulikult kasutusluba, sest selleta on kindlustaja silmis tegu ehitusjärgus elamuga ja ka kindlustussumma sootuks madalam kui valmis elamul. Alati võib juhtuda, et majale tahetakse võtta laenu - ka pangad küsivad kohe kasutusluba ja kindlustust.

Möödunud aegadest pärineb Viimsi vallas hulgaliselt korduvate ümber- ja juurdeehitustena valminud elamuid, millest paljudele ilmselt kasutusluba taotletud pole. Mis kaasneb kasutusloata maja ostmisega?

Eks ta ole ostja risk, see on põrsa kotis ostmine. Näiteks käisin hiljuti ühes elamises, mille uued omanikud olid tulnud linnast korterelamust. Tuli oli kaminas ja toas kahtlane nõe hõng, mis endistele linnainimestele romantilise kaminalõhnana tundus. Õige kiire pilk peale näitas, et tulekahjust vastostetud majas oli puudu väga vähe! Tulekolle ja korsten olid ehitatud kõiki tuleohutuse nõudeid täielikult eirates.

Õnneks oli uus omanik õigel ajal selle peale tulnud, et ka vastostetud maja dokumendid võiks korras olla ja seega said inspektorid ohule tähelepanu juhtida. Kasutusloata maja ostmisel on tuleohutuse, gaasi- ja elektrisüsteemide ekspertiisid vägagi soovitatavad ka siis, kui pole plaanis maja kindlustada ega laenu võtta. Just kasutusloa puudumisega seotud riskidest tulenevalt on ka nende majade hinnad madalamad, seda on ka kinnisvara müüjatel kasulik teada. Eriti keeruline on kasutusloata maja müüa välismaalastele, kellele lubade olemasolu veelgi elementaarsem tundub.

Kuidas peaks käituma need, kes on kasutusloata majade omanikud?

Need omanikud peaksid pöörduma vallavalitsuse poole ja tegema kasutusloa taotluse. Vallavalitsus saadab kohale inspektori, kes annab infot vajalike dokumentide kohta. Eeldusel, et maja on ehitatud vastavalt projektile ja ka küttekolded, gaasi- ja elektrisüsteemid vastavad ohutusnõuetele, käib kasutusloa saamine kiirelt ja valutult - ainus taotlusega kaasnev kulu on riigilõiv 31,95 eurot. Kui Päästeametil või järelevalveinspektoril tekib ohutuse teemal kahtlusi, tellitakse vastav ekspertiis või selle ala spetsialisti hinnang. Juhul kui ekspertiis tuvastab ohutusealaseid puudujääke, tuleb need enne kasutusloa väljaandmist kõrvaldada. Siin peame sageli tõrksatele taotlejatele meelde tuletama, et tegu ei ole mingil juhul mõttetu bürokraatliku kiusu, vaid omaniku enda ja tema lähedaste ohutuse tagamisega.

Viimsi vallavalitsuse ehitusjärelevalve võtab kasutusloa taotlusi vastu esmaspäeviti kell 14- 17.30 ja neljapäeviti kell 9-12 ja 14-17

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Miks on vaja elamu kasutusluba ja mis juhtub, kui omanik seda ei taotle?

 (42)
Rahvaloenduse ankeetide täitmine arvutis
Rahvaloenduse ankeetide täitmine arvutisFoto: Tiit Blaat

Uue kodu valmissaamine ja sinna sissekolimine tekitab arusaadavalt elevust ja entusiasmi, see on veidi nagu uue elu algus. Kui suures osas Euroopast käib uue maja valmimisega kaasas hulk aega, vaeva ja sageli märkimisväärseid kulutusi nõudvat bürokraatiat, siis Eestis on asjaajamine suhteliselt lihtne. Uuele elamule tuleb kohalikust omavalitsusest hankida kasutusluba.

Kasutusloa termin võib kostuda tarbetu paberimäärimisena, milleks kulub asjatult aega ja raha. Seda, miks on tegelikkuses kasutusluba vajalik ja kohustuslik, palusin selgitada Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve inspektoril Renee Villemsonil.

Alustame algusest ehk maja valmimisest. Pere kolis sisse ja naudib uut kodu, milleks on vaja kasutusluba?

Kasutusluba on vastavalt ehitusseadusele kohustuslik, selle puudumisel tehakse ettekirjutus ja antakse mõistlik aeg selle saamiseks. Ehitusseadus kohustab omanikku ehitise valmimisel kasutusluba taotlema.

Kui omanik seda ei tee, võib trahvida kuni 1200 euroga. Kasutusluba kinnitab, et hoone on ehitatud vastavalt projektile, selle küttekolded, gaasiseadmed ja elektrisüsteem vastavad seaduse nõuetele ja on seega elanikule ja ümbrusele ohutud.

Mis juhtub siis, kui omanik kasutusluba ei taotle?

Kasutusloa puudumine osutub probleemiks erinevates olukordades. Võtame esiteks kindlustuse - enamasti soovib omanik uut elamut ikka kindlustada. Kindlustus küsib loomulikult kasutusluba, sest selleta on kindlustaja silmis tegu ehitusjärgus elamuga ja ka kindlustussumma sootuks madalam kui valmis elamul. Alati võib juhtuda, et majale tahetakse võtta laenu - ka pangad küsivad kohe kasutusluba ja kindlustust.

Möödunud aegadest pärineb Viimsi vallas hulgaliselt korduvate ümber- ja juurdeehitustena valminud elamuid, millest paljudele ilmselt kasutusluba taotletud pole. Mis kaasneb kasutusloata maja ostmisega?

Eks ta ole ostja risk, see on põrsa kotis ostmine. Näiteks käisin hiljuti ühes elamises, mille uued omanikud olid tulnud linnast korterelamust. Tuli oli kaminas ja toas kahtlane nõe hõng, mis endistele linnainimestele romantilise kaminalõhnana tundus. Õige kiire pilk peale näitas, et tulekahjust vastostetud majas oli puudu väga vähe! Tulekolle ja korsten olid ehitatud kõiki tuleohutuse nõudeid täielikult eirates.

Õnneks oli uus omanik õigel ajal selle peale tulnud, et ka vastostetud maja dokumendid võiks korras olla ja seega said inspektorid ohule tähelepanu juhtida. Kasutusloata maja ostmisel on tuleohutuse, gaasi- ja elektrisüsteemide ekspertiisid vägagi soovitatavad ka siis, kui pole plaanis maja kindlustada ega laenu võtta. Just kasutusloa puudumisega seotud riskidest tulenevalt on ka nende majade hinnad madalamad, seda on ka kinnisvara müüjatel kasulik teada. Eriti keeruline on kasutusloata maja müüa välismaalastele, kellele lubade olemasolu veelgi elementaarsem tundub.

Kuidas peaks käituma need, kes on kasutusloata majade omanikud?

Need omanikud peaksid pöörduma vallavalitsuse poole ja tegema kasutusloa taotluse. Vallavalitsus saadab kohale inspektori, kes annab infot vajalike dokumentide kohta. Eeldusel, et maja on ehitatud vastavalt projektile ja ka küttekolded, gaasi- ja elektrisüsteemid vastavad ohutusnõuetele, käib kasutusloa saamine kiirelt ja valutult - ainus taotlusega kaasnev kulu on riigilõiv 31,95 eurot. Kui Päästeametil või järelevalveinspektoril tekib ohutuse teemal kahtlusi, tellitakse vastav ekspertiis või selle ala spetsialisti hinnang. Juhul kui ekspertiis tuvastab ohutusealaseid puudujääke, tuleb need enne kasutusloa väljaandmist kõrvaldada. Siin peame sageli tõrksatele taotlejatele meelde tuletama, et tegu ei ole mingil juhul mõttetu bürokraatliku kiusu, vaid omaniku enda ja tema lähedaste ohutuse tagamisega.

Viimsi vallavalitsuse ehitusjärelevalve võtab kasutusloa taotlusi vastu esmaspäeviti kell 14- 17.30 ja neljapäeviti kell 9-12 ja 14-17

Maakonna uudised
Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku! Hääletada saab kuni 6.11 südaööni (3) Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku!