Siis ei suutnud ma veel mõista, miks linnapea pöörab nii tõsist tähelepanu sellele üritusele. Kuid tundes ilmselt minu mõningast kõhklemist, tegi ta targa otsuse ja pakkus mulle võimalust temaga koos külastada Mirgorodi ja tunda seal Sorotšintsõ laada tõelist hingust. See külaskäik muutis täielikult minu ettekujutust sellest suurepärasest vaatemängust ja sukelduda seal valitsevasse atmosfääri. Alles siis ma sain aru, miks Bõstrov seadis Sorotšintsõ laada samale tasemele Maardu 30-nda juubeli tähistamisega.

Hiljem juba, kogu ettevalmistusperioodi jooksul, oli mul pidevalt silme ees pildid tõelisest Ukraina rahvuslikust laadast ja ma seadsin endale ülesandeks niipalju kui võimalik kanda seda kordumatut koloriiti ka siia Maardu linna. Möödunud laada peakorraldajana jälgisin ma tähelepanelikult ja kriitiliselt kõike, kuidas toimus see pidulik üritus. Ei tahaks alustada oma jutustust kriitikast ja enesekriitikast, kuigi puutusid silma mõningad momendid, millele tuleks edaspidi pöörata tähelepanu ja neid kollektiivselt analüüsida. Sellise üksikasjaliku analüüsi me viime tingimata läbi juba lähiajal kõigiga, kes vahetult osalesid programmi koostamisel ja pidustuste läbiviimisel. Me analüüsime kõiki selle mastaapse ürituse elemente, teeme vajalikud järeldused ja viime sisse korrektiivid seal, kus midagi jäi väheusutavaks või ei vastanud täielikult kuulsate Ukraina laatade vaimule ja traditsioonidele. Minu arvates tuleks tulevastel Sorotšintsõ -2011 organisaatoritel astuda samme selleks, et eelseisev laat saaks tõeliseks Ukraina rahva kultuuripärandi demonstratsiooniks kõigis selle väljundites – alates müügilettide täitmisest Ukraina käsitöömeistrite kaupade ja toodetega kuni Ukraina parimate kultuuri- ja kunstisaavutuste demonstratsioonideni.

Kui nüüd hinnata möödunud laata Maardus, toetudes linnaelanike, üldsuse ja meie külaliste hinnangutele, võin kinnitada, et laat läks igati korda. Pidu oli särav, sümpaatne ja meeldejääv. Minu jaoks ei olnud selle tunnistajaks mitte ainult paljude inimeste heatahtlikud hinnangud, vaid, mis on eriti tähtis, ma võisin seda lugeda meie kaaslinlaste silmadest ja nende heast tujust, kes olid tulnud oma sõprade ja perekondadega ning olid muutunud meie laada programmi otsesteks osalisteks. Oli tõeliselt meeldiv, kui õhtuse jalutuskäigu jooksul Maardu linnas linnapea juurde tulid inimeste grupid, tervitasid teda soojalt, õnnitlesid pidupäeva puhul ja soovisid temaga koos mälestuseks pildistada.

Ja veel üks suurepärase tulemuse näitaja. Mitte kunagi ei ole meil olnud nii palju külalisi, eriti meie oma vabariigist, kes oleks ilmutanud nii suurt huvi Ukraina pidupäeva vastu. Sel korral olid meile tulnud külalised Venemaalt, Lätist ja Leedust, Eesti paljudest paikadest ja isegi Hiiumaalt, Kihnust ja Ruhnust, ja peale Harju maavanema Ülle Rajasalu külastasid meie laata Tallinna linnapea, Raplamaa, Lääne-Virumaa ja Viljandimaa maavanemad.

Täna me võime juba õigusega öelda, et Maardu Sorotšintsõ laat on astunud kaugele väljapoole meie maa piire ja saanud rahvusvaheliseks. See asjaolu seab organisaatoritele veelgi suurema vastutuse, sest tuleval aastal seisab meil ees kümnes juubelilaat, milleks ettevalmistamist tuleb alustada juba homsest päevast. Aga kõigile neile, kes aitasid praegust Sorotšintsõ laata läbi viia ja ka neile, kes osutasid selleks rahalist abi, suurim ja südamlikem tänu. Kõik teenistused, kes olid kaasatud pidupäeva üritustele, said oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Suurim inimlik tänu meie suurepärastele esinejatele, moderaatoritele, spordiorganisaatoritele, korrakaitsjatele ja kõigile teistele laada organisaatoritele ja osavõtjatele, ilma kelleta meie pidu poleks saanudki toimuda.

Öeldakse, et hea on see, mis hästi lõpeb. Sorotšintsõ laat on juba möödunud ja saanud meie Maardu linna ühise ajaloo üheks fragmendiks. Aga meid ootavad ees juba pingelised tööpäevad ja uued peod…