Lapsed kirtsutavad nina kalaroogade peale, aga armastavad makarone hakklihaga

UUS UNIVORM: Elve Rand (vasakul) ja Meida Aug said parima koolisöökla konkurssilt kaasa spets tikandiga uhked punased põlled. Neid igapäevaselt kanda ei raatsitagi, ikkagi nagu mälestusasi ka, mitte pelgalt tavaline tööriie
Eestielu

Ääsmäe Põhikooli kokad tõdevad, et koolitoidu osas pole eelistused aastakümnetega muutunud- õpilaste lemmikroaks on endiselt makaronid ja kalatoite mekitakse pika hambaga.

“Ja makaronid tingimata hakklihaga, singipastat millegipärast nii palju ei sööda,” teab koolikokk Elve Rand laste hitt-toite. Teine kindel favoriit on kartulipüree, aga selle valmistamisega olla tükk tegu. Kui muidu läheb kartulit üles keskmiselt 35 kg päevas, siis pudrupäeval tuleb kümmekond kilo rohkem koorida. Kalast eriti lugu ei peeta ja ka supipäev erilist soosingut võitnud ei ole.

Päeva jooksul viis toidukorda

Elve koos kolleeg-koka Meida Augiga vastutab koolimajas ca 160 inimese ninaesise eest - koolilapsed, eelkoolimudilased ja eks õpetajadki vaja lõunasööki. Päev algab juba varajastel hommikutundidel. Kella seitsme paiku pannakse hakkama pudrupott eelkoolilaste hommikueineks, siis tulevad kahes vahetuses koolilapsed, siis taas eelkoolijutsid. Päev päädib kella nelja ajal oote valmistamisega pikapäevarühma õpilastele.

Paar korda nädalas on menüüs kindlasti supipäev - see hõlmab sooja supikaussi ja magustoiduportsu. “Ega me siin väga palju fantaasiat kasutada saagi, põhiliselt ettekirjutuste järgi teeme - näiteks peab kindlasti vähemalt kord nädalas pakkuma kala ja viineritsardelli mitte rohkem kui üks kord kuus,” toob Elve näiteid regulatsioonidest.

Retsepte otsitakse internetist ja üsna mahuka menüüvaliku on koolisööklatele ettevalmistanud ka Tervise Arengu Instituut, mida kohandatakse vastavalt vajadusele. Oluline, et valgud, süsivesikud ja rasvad oleks ikka tasakaalus, rohkelt värsket köögiviljakraami peab olema igas söögikorras. Köögiviljadega varustab sööklat muide naabruses tegutsev Kadarbiku talu - juba aastaid saab kool sealt kõik vajamineva ja sentigi selle eest ei küsita. Aga maitsva toidu komponentideks nimetavad kokad head toorainet ja kogemusi.

Osalesid konkursil

Oma oskusi käisid Elve ja Meida proovile panemas ka sügisel toimunud parima koolisöökla konkursil. Kõikidest Eestimaa koolidest võitlesid kokad välja ühe seitsmest finaalikohast ning valmistasid zhürii ja toetajate silme alla toidumessil näidismenüü. “Vaja oli valmistada üks supipäeva variant, meie tegime siis rassolniku õuntega ja desserdiks oli kamavaht mustikatega. Teise võistlustööna tuli esitleda meie nägemust toidust, mis võiks lastele maitseda. Meie tegime juustukattega kana-köögivilja vormi,” meenutab Meida.

Esikohta küll koju ei toodud, aga selline võistluskogemus oli mõlemale kokale esmakordne. Ütlevad, et eelnevat närvipinget ja põnevust olnud palju, aga õnneks oli koolirahvas toetamas ja ergutamas. “Sellest on ainult kahju, et teisi võistlustöid maitsta ei saanud. Retsepte ka ei antud,” nendib Elve.

Lapsevanematele koolitoidust kulu ei ole

2010. aastal kompenseeris riik põhikooli õpilaste koolitoidu maksumusest 11,73 krooni, ülejäänu jääb reeglina omavalitsuse või lapsevanema kanda.

Koolitoit on Saue valla koolides kõikidele õpilastele tasuta, kui vahe riigitoetuse ja toidukorra tegeliku hinna vahel tekibki, siis selle maksab kinni omavalitsus, mitte lapsevanem.

Ääsmäe Põhikool suudab riigitoetusega enam-vähem välja tulla. “Me suudame hoida nii odavat hinda, kvaliteedis järele andmata seetõttu, et meil on oma köök ja oma kokad. Kui telliksime väljast, oleks kallim,” usub direktor Jaanus Kallion.

Laagri Koolis on koolilõuna maksumus pisut suuremca 20 krooni, aga seal ei valmista toitu omad kokad, vaid ostetakse välise teenusepakkuja käest. 8 kroonise vahe riigitoetuse ja toidu hinna vahel maksab kinni omavalitsus.

“Kuigi valla tuludes järsku pööret paremusele pole ette näha, ei ole Saue vald siiski kaalunud koolitoidu doteerimise lõpetamist ja selle koormuse lapsevanema õlule panemist,” kinnitab vallavanem Andres Laisk. Tema sõnul võib praeguses raskes majandusolukorras olla koolitoit lapse jaoks ainus toekas söögikord päevas ja vald tahab seista hea selle säilimise eest.
__________________________________________
Võistlustöö retsept
Juustukattega broileri-köögiviljaroog

Koostisained:
broilerifilee
toiduõli
köögiviljad (lillkapsast, porgandit, suvikõrvitsat)
nisujahu
piim, või
riivjuust
vesi, sool, pipar

Valmistamine:
Koori ja tükelda köögiviljad, pane porgand ja lillkapsas soolaga maitsestatud vette ja keeda 3-4 minutit poolpehmeks. Nõruta. Määri ahjuvorm võiga. Pane vormi põhja tükeldatud suvikõrvits ja keedetud köögiviljad. Tükelda kana ja pane köögiviljadele. Valmista kaste: sulata või potis, pruunista selles jahu. Lisa kuum piim kogu aeg segades. Lase keema tõusta ning maitsesta soola ja pipraga. Vala kaste vormi, raputa peale riivitud juust ja küpseta 200˚ juures 20- 25 minutit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Lapsed kirtsutavad nina kalaroogade peale, aga armastavad makarone hakklihaga

UUS UNIVORM: Elve Rand (vasakul) ja Meida Aug said parima koolisöökla konkurssilt kaasa spets tikandiga uhked punased põlled. Neid igapäevaselt kanda ei raatsitagi, ikkagi nagu mälestusasi ka, mitte pelgalt tavaline tööriie
Eestielu

Ääsmäe Põhikooli kokad tõdevad, et koolitoidu osas pole eelistused aastakümnetega muutunud- õpilaste lemmikroaks on endiselt makaronid ja kalatoite mekitakse pika hambaga.

“Ja makaronid tingimata hakklihaga, singipastat millegipärast nii palju ei sööda,” teab koolikokk Elve Rand laste hitt-toite. Teine kindel favoriit on kartulipüree, aga selle valmistamisega olla tükk tegu. Kui muidu läheb kartulit üles keskmiselt 35 kg päevas, siis pudrupäeval tuleb kümmekond kilo rohkem koorida. Kalast eriti lugu ei peeta ja ka supipäev erilist soosingut võitnud ei ole.

Päeva jooksul viis toidukorda

Elve koos kolleeg-koka Meida Augiga vastutab koolimajas ca 160 inimese ninaesise eest - koolilapsed, eelkoolimudilased ja eks õpetajadki vaja lõunasööki. Päev algab juba varajastel hommikutundidel. Kella seitsme paiku pannakse hakkama pudrupott eelkoolilaste hommikueineks, siis tulevad kahes vahetuses koolilapsed, siis taas eelkoolijutsid. Päev päädib kella nelja ajal oote valmistamisega pikapäevarühma õpilastele.

Paar korda nädalas on menüüs kindlasti supipäev - see hõlmab sooja supikaussi ja magustoiduportsu. “Ega me siin väga palju fantaasiat kasutada saagi, põhiliselt ettekirjutuste järgi teeme - näiteks peab kindlasti vähemalt kord nädalas pakkuma kala ja viineritsardelli mitte rohkem kui üks kord kuus,” toob Elve näiteid regulatsioonidest.

Retsepte otsitakse internetist ja üsna mahuka menüüvaliku on koolisööklatele ettevalmistanud ka Tervise Arengu Instituut, mida kohandatakse vastavalt vajadusele. Oluline, et valgud, süsivesikud ja rasvad oleks ikka tasakaalus, rohkelt värsket köögiviljakraami peab olema igas söögikorras. Köögiviljadega varustab sööklat muide naabruses tegutsev Kadarbiku talu - juba aastaid saab kool sealt kõik vajamineva ja sentigi selle eest ei küsita. Aga maitsva toidu komponentideks nimetavad kokad head toorainet ja kogemusi.

Osalesid konkursil

Oma oskusi käisid Elve ja Meida proovile panemas ka sügisel toimunud parima koolisöökla konkursil. Kõikidest Eestimaa koolidest võitlesid kokad välja ühe seitsmest finaalikohast ning valmistasid zhürii ja toetajate silme alla toidumessil näidismenüü. “Vaja oli valmistada üks supipäeva variant, meie tegime siis rassolniku õuntega ja desserdiks oli kamavaht mustikatega. Teise võistlustööna tuli esitleda meie nägemust toidust, mis võiks lastele maitseda. Meie tegime juustukattega kana-köögivilja vormi,” meenutab Meida.

Esikohta küll koju ei toodud, aga selline võistluskogemus oli mõlemale kokale esmakordne. Ütlevad, et eelnevat närvipinget ja põnevust olnud palju, aga õnneks oli koolirahvas toetamas ja ergutamas. “Sellest on ainult kahju, et teisi võistlustöid maitsta ei saanud. Retsepte ka ei antud,” nendib Elve.

Lapsevanematele koolitoidust kulu ei ole

2010. aastal kompenseeris riik põhikooli õpilaste koolitoidu maksumusest 11,73 krooni, ülejäänu jääb reeglina omavalitsuse või lapsevanema kanda.

Koolitoit on Saue valla koolides kõikidele õpilastele tasuta, kui vahe riigitoetuse ja toidukorra tegeliku hinna vahel tekibki, siis selle maksab kinni omavalitsus, mitte lapsevanem.

Ääsmäe Põhikool suudab riigitoetusega enam-vähem välja tulla. “Me suudame hoida nii odavat hinda, kvaliteedis järele andmata seetõttu, et meil on oma köök ja oma kokad. Kui telliksime väljast, oleks kallim,” usub direktor Jaanus Kallion.

Laagri Koolis on koolilõuna maksumus pisut suuremca 20 krooni, aga seal ei valmista toitu omad kokad, vaid ostetakse välise teenusepakkuja käest. 8 kroonise vahe riigitoetuse ja toidu hinna vahel maksab kinni omavalitsus.

“Kuigi valla tuludes järsku pööret paremusele pole ette näha, ei ole Saue vald siiski kaalunud koolitoidu doteerimise lõpetamist ja selle koormuse lapsevanema õlule panemist,” kinnitab vallavanem Andres Laisk. Tema sõnul võib praeguses raskes majandusolukorras olla koolitoit lapse jaoks ainus toekas söögikord päevas ja vald tahab seista hea selle säilimise eest.
__________________________________________
Võistlustöö retsept
Juustukattega broileri-köögiviljaroog

Koostisained:
broilerifilee
toiduõli
köögiviljad (lillkapsast, porgandit, suvikõrvitsat)
nisujahu
piim, või
riivjuust
vesi, sool, pipar

Valmistamine:
Koori ja tükelda köögiviljad, pane porgand ja lillkapsas soolaga maitsestatud vette ja keeda 3-4 minutit poolpehmeks. Nõruta. Määri ahjuvorm võiga. Pane vormi põhja tükeldatud suvikõrvits ja keedetud köögiviljad. Tükelda kana ja pane köögiviljadele. Valmista kaste: sulata või potis, pruunista selles jahu. Lisa kuum piim kogu aeg segades. Lase keema tõusta ning maitsesta soola ja pipraga. Vala kaste vormi, raputa peale riivitud juust ja küpseta 200˚ juures 20- 25 minutit

Maakonna uudised
Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku! Hääletada saab kuni 6.11 südaööni (3) Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku!