NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teata sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Müstika, et kes seda lisaraha nüüd maksab, kui kõige rikkamadki peaksid soodustust saama.
Vasta
lisaraha?
07.03.2012 11:26
... nagu arstidki või? irw
Vasta
to lisaraha?
07.03.2012 11:31
arstidega ikka õpetajaid võrrelda ei saa
Kui arstidele tehakse peresonaalseid pakkumisi töötamiseks välismaal,
siis õpetajad kõlbavad sinna vaid kalkunikitkujateks
No mina jällegi näiteks tean ikka päris mitut eesti õpetajat, kes soome õpetajaks läinud. Loomulikult tuleb asukohariigis pisut ümber õppida. Lisaks keeleõpe.
Vasta
Pole ühtset euroopat
07.03.2012 11:53
Tehakse ikka ka lisatööd aga küsimus on selles, et kas ikka peaks. Hapuks on läinud ühise euroopa idee, kus kõik on justkui võrdsed... vabadustes.
Vasta
vabakutseline õpetaja
07.03.2012 13:20
See pole koolide võimuses.
Vanasti, kui normkoormus oli väiksem kui täna, oli võimekamatel õpetajatel võimalus töötada pooleteise koormusega. Siis tõsteti normkoormust ja keelati poolteist kohta ära. Põhjendus oli huvitav: inimene ei tohi end surnuks töötada.
Samal ajal, kui õpetaja ühes õppeasutuses ei tohi üle normkoormusi tunde võtta, tohib ta teha seda teha kokku kahes või kui jaksab, siis kolmes õppeasutuses.
Tulemus: õpetajad sõidavad mitme kooli vahet (sageli koguni mitme linna vahet), et ära elada. Kannatab töö kvaliteet, sest kahe kooli üritused võivad kattuda, eriti jõulupühade ja vabariigi aastapäeva aegu. Miks ei võiks endiselt lubada jõudsamatel teha ühes koolis poolteist koormust? Põhjendus, et inimene ei tohi end surnuks töötada, ei ole tõsiseltvõetav, sest "tänu" sellele seadusele raiskab õpetaja nüüd tunduvalt rohkem energiat ja aega kui siis, kui ta ühes asutuses töötas. Ja jääb seegi küsimus (utreeritult): surnuks töötada ei tohi, aga nälga surra tohib?
Tegelikkuses on mitmes koolis esimeste klasside laste arv suurenenud.
Teiseks nendes koolides, kus õpilaste arv on tõesti vähenenud, ei kaotata ju osasid klasse ära, et paneme kõik 7-9-aastased teise klassi, kõik 10-12 sitsmendasse ja kõik 13-15-aastased üheksandasse klassi.
Kolmandaks tunniplaanis olevate ainete jaoks on ikkagi õpetajaid vaja, olgu õpilaste või klasside arv milline tahes. Kui hakata õpetajaid koondama, siis tekib olukord, kus üks õpetaja peab andma nii võõrkeeli, matemaatikat, kehalist kui kirjandust.
Lugeja: Koolid võiksid soodustada õpetajatel lisaraha teenimist
võiks palju asju teha
pole ju mõistusepärane pidada ülal sama arvu õpetajaid
kui õpilaste arv on drastiliselt vähenenud
on veel neist rikkamad või.
lisaraha?
to lisaraha?
Kui arstidele tehakse peresonaalseid pakkumisi töötamiseks välismaal,
siis õpetajad kõlbavad sinna vaid kalkunikitkujateks
hahaa
Pole ühtset euroopat
vabakutseline õpetaja
Vanasti, kui normkoormus oli väiksem kui täna, oli võimekamatel õpetajatel võimalus töötada pooleteise koormusega. Siis tõsteti normkoormust ja keelati poolteist kohta ära. Põhjendus oli huvitav: inimene ei tohi end surnuks töötada.
Samal ajal, kui õpetaja ühes õppeasutuses ei tohi üle normkoormusi tunde võtta, tohib ta teha seda teha kokku kahes või kui jaksab, siis kolmes õppeasutuses.
Tulemus: õpetajad sõidavad mitme kooli vahet (sageli koguni mitme linna vahet), et ära elada. Kannatab töö kvaliteet, sest kahe kooli üritused võivad kattuda, eriti jõulupühade ja vabariigi aastapäeva aegu. Miks ei võiks endiselt lubada jõudsamatel teha ühes koolis poolteist koormust? Põhjendus, et inimene ei tohi end surnuks töötada, ei ole tõsiseltvõetav, sest "tänu" sellele seadusele raiskab õpetaja nüüd tunduvalt rohkem energiat ja aega kui siis, kui ta ühes asutuses töötas. Ja jääb seegi küsimus (utreeritult): surnuks töötada ei tohi, aga nälga surra tohib?
vabakutseline õpetaja
Teiseks nendes koolides, kus õpilaste arv on tõesti vähenenud, ei kaotata ju osasid klasse ära, et paneme kõik 7-9-aastased teise klassi, kõik 10-12 sitsmendasse ja kõik 13-15-aastased üheksandasse klassi.
Kolmandaks tunniplaanis olevate ainete jaoks on ikkagi õpetajaid vaja, olgu õpilaste või klasside arv milline tahes. Kui hakata õpetajaid koondama, siis tekib olukord, kus üks õpetaja peab andma nii võõrkeeli, matemaatikat, kehalist kui kirjandust.