Tallinn Tartu Hiiumaa Saaremaa Läänemaa Harjumaa Pärnumaa Raplamaa Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Tartumaa Põlvamaa Võrumaa Valgamaa
Maakonnad
    Linnad ja vallad
      VALI UUDISTE PIIRKOND

      Valdade ühinemine - vajalik või mitte?

                           
      Valdade ühinemine - vajalik või mitte?
      Foto: Paistu vald

      Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemiskomisjon ja valdkondade komisjonid arutavad tugevama ühisomavalitsuse - Viljandi valla - loomise võimalust.

      Eesmärk on tagada inimestele kättesaadav ja kvaliteetne teenus. Kõikide piirkondade inimesed peavad kindlasti olema võitjad, mitte kaotajad.

      Viimasel ajal on palju kõneainet tekitanud omavalitsuste liitumise teema. Poliitikud on eriarvamusel, paljude omavalitsuste juhid leiavad, et kiirelt muutuvas ajas ja ka muutuva seadusandlusega kaasas käies oleks kindalsti vajalik spetsailiseerumine omavalitsustes. Kuna omavalitsuste ülesanne on sisuliselt kogu kohaliku elu korraldamine, siis on väikevaldadel sisuliselt võimatu sammu pidada 7-8 töötajaga omades sisuliselt samu kohusutusi, mis suured omavalitsused. Kindlasti aga ei ole arukas valitsemiskulusid suurendada, sest siis kannatavad muud tegevusvaldkonnad. Paraku ongi valitsemiskulud ühe vallaelaniku kohta väikevaldades suuremad kui suuremates .

      Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

      Maailma arenenud tööstusriike koondavaMajandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2011. aasta kevadel avaldatud raporti kohaselt on Eesti valitsemise ja avaliku sektori toimimise peamiseks probleemiks killustatus ja koostöö vähesus. Paraku on omavalituse piirid olnud takistuseks koostööle ja ühistele arendustegevustele rohkem kui see välja paistab.

      Koostöö puudumine väljendub eeskätt omavalitsuste võimekuses ja hakkama saamine teenuste pakkumisel oma elanikele. Kui selle juures hakkab ühel omavalitsusel nappima pädevaid spetsialiste või rahalisi vahendeid, tuleb kaaluda just koostöö laiendamist. Oluline on ka see, et kõiki teenuseid ei olegi mõistlik välja arendada igaühel eraldi, vaid seda on arukam teha koos, hoides kokku rahalist ressurssi, samas tagades teenuse kättesaadavuse mõistlikus kauguses. Koostöö üheks vormiks, kõrgeimaks vormiks võib lugeda ühinemist.

      Väiksema ressursiga omavalitsuste ühinemine loob eeldused omavalitsuse paremaks toimimiseks.

      Senised kogemused kinnitavad, et piirkond muutub ühtsemaks ja selle arengu suunamine toimub kompaktsemalt; ühtlustub ja paraneb avalike teenuste kvaliteet; volikogu roll muutub kaalukamaks; kasvavad omatulude laekumine ja investeeringud infrastruktuuri arendamiseks; tõuseb haldusaparaadi kvalifikatsioon; ametnike vahel tekib eluterve konkurents; vähenevad administratsiooni halduskulud eelkõige hoonete ülalpidamise osas jne. Ühesõnaga - luuakse võimalused piirkonna ühtlasemaks ja hoogsamaks arenguks ning elukvaliteedi parendamiseks.

      Seda perspektiivi silmas pidades on Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi volikogud oma otsusega alustanud ettevalmistusi nelja valla ühinemiseks. Moodustatud on valdade 12-liikmeline ühinemiskomisjon ja iga vallavolikogu või -valitsuse liikmete hulgast on määratud need kolm inimest, kes komisjoni kuuluvad.

      Samuti on moodustatud kuus alakomisjoni: juhtimiskomisjon, hariduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, majanduskomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon ning kodanikuühiskonna ümarlaud. Paika on pandud ettevalmistuste protsessi üldine tegevusplaan ja ajakava. Kõik komisjonid on alustanud arutelusid. Komisjonide teha on eeltöö, laiemad arutelud on avalikud ning iga soovija peab saama kaasa rääkida.

      Ettevalmistuste käigus kaasatakse erinevaid spetsialiste ja valmib ühinemisleping, mis saab tulevase omavalitsuse toimimise raamlepinguks

      Sama oluline või olulisemgi on aga ettevalmistuste protsess ise, mille käigus analüüsitakse põhjalikult olemasolevat olukorda ja võimalusi ning otsitakse üheskoos parimaid lahendusi edaspidiseks. Ühes on küll kõik töögruppide esindajad üksmeelel - omavalitsuse keskus saab ole-ma Viljandi linnas ja omavalitsuse nimi Viljandi vald. Sellele jääb vaid oodata elanike heakskiitu.

      Elanikele oluliseks teadmiseks on see, et enne ühinemist on oluline rahva arvamuse väljaselgitamine. Selle meetodid ja toimumise aeg tehakse kõigile teatavaks.

      Kogu selle protsessi paremaks jälgimiseks ja kõigi asjast huvitatud inimeste kaasamiseks on loo-dud veebileht aadressiga www. viljandimaa.ee/viljandivald. Antud veebilehel avaldatakse ülevaated komisjonide istungitest, otsused ja nende eelnõud, uuringumaterjalid jm. asjassepuutuva teabe. Samuti on oodatud kõik kommentaarid, arvamused ja ettepanekud, mida ühinemist ette valmistavad komisjonid oma töös saaksid arvesse võtta. Ettepanekud palun esitada kirjalikult vallakantseleisse või elektrooniliselt e-posti aadressile viljandivald@viljandimaa.ee.

      Soovime kõigile head kaasalöömist protsessis, mis annab meie piirkonna arengule uued mõõtmed!

      Ühinemiskomisjoni esimees: Kaupo Kase

      Ühinemiskomisjoni aseesimehed : Ene Saar, Erich Palm, Salme Koplikask

      Ühinemiskomisjoni liikmed: Ain Sibul, Ande Lehtmets, Ando Adamson, Jaan Mätas, Lauri Alver, Mart Vaiksaar, Siim Sillamaa, Sulev Kannimäe.


      Registreeritud (0) Anonüümne (0)
      Jäta kommentaar
      Postitades kommentaari nõustud reeglitega
      Loe kommentaare Loe kommentaare