Tallinn Tartu Hiiumaa Saaremaa Läänemaa Harjumaa Pärnumaa Raplamaa Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Tartumaa Põlvamaa Võrumaa Valgamaa
Maakonnad
    Linnad ja vallad
      VALI UUDISTE PIIRKOND

      Saarde läbi ajaloo prisma: 1944

                           
      Saarde läbi ajaloo prisma: 1944
      Leeripoisid „Vana järve” ääres aega viitmas

      Jaanuari alul oli Kilingi-Nõmme linnapea Riho Palover, abilinnapea Rudolf Reilent ja sekretär E. Juurikas.

      Jaanuaris oli Pärnumaal üles töötatud 91137 tm puitu. Kilingi- Nõmme inimestel oli oma kohustustest täidetud 80%, Tihemetsa raietöölised ja isevarujad olid täitnud metsa ülestöötamise plaanist 92,6%.

      6. jaanuaril, kolmekuningapäeval toimus Tallil pidu.

      30. jaanuaril ilmus määrus, millega Eesti omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe 1904.-1923. a sündinud mehed püssi alla kutsus. Mobilisatsiooni järelevalvet teostas kindral Soodla. Meestel pidi kaasas olema kolme päeva söök, lusikas, joogitops, seep, käterätt ja kott, millega sai hiljem oma riided koju saata. 1. veebruaril ilmus sisedirektor Oskar Angeliuse määrus meesisikute Omakaitsesse kutsumise kohta.

      Veebruaris palus ERÜ elanikel anda haavatuile kasutamiseks voodeid.

      Veebruaris oli 1904.-1923. a sündinud meeste üldmobilisatsioon Saksa sõjaväkke.

      24. veebruaril täitus dr Heino Leesmentil 25 aasta tööjuubel. Oli 1943. a sügisest Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) päästeala juhataja („leesment" tähendas eesti keeles puulukku).

      28. veebruaril hukkus Sirgala lahingus tagavarapataljoni „Narva" reamees, Jäärjast pärit Viktor- Endel Kurro.

      Veebruaris-märtsis toimusid Kilingi-Nõmme Vabatahtliku Tuletõrje poolt korraldatud esmaabikursused. Kursuste eesmärk oli omada teadmisi õnnetuses abistades ja haiguste ravimisel. Kursusest võttis osa 59 isikut Kilingi-Nõmmest ja ümbruskonnast. Katsekomisjonis olid Kilingi-Nõmme jaoskonnaarst ja Saarde divisjoni sanitaarpealik dr Juhan Reimaste ja sõjaväeüksuse arst dr Jaak Rebane. Lõpetanud said samariitlase, vanem- ja instruktor- samariitlase kutse. Kursuse lõpetanuid rakendati vabatahtlikena Eesti sõjaväelaste ravimisel kohapeal.

      Saarde talupidajatele tekitas muret lehmade kondipõdurus ja „soohaigus", mis oli tingitud alatoitlusest. Loomade talviseks söödaks oli vähese toiteväärtusega soohein, suvivilja põhk ja vesi. Jõusööt puudus, sest viljasaak oli ikaldunud.

      Arstina töötas linnas A. Sandre. Kevadel korraldati Kilingi- Nõmmes ERÜ Pärnu Ringkonnaameti korraldusel samariitlaste kursused. Tõdeti, et rinne läheneb ja kriisiolukorraks on vaja meditsiinilise abi andjaid. Kohalikel oli meeles 1941. a Liivamäe lahing ja sealne abiandmise ja sidumise oskuse vajadus.

      Märtsis annetas Saarde Majanduse Ühisus Eesti Rahva Ühisabi kassasse 500 riigimarka. 7. märtsil toimus Kilingi-Nõmmes pidu.

      Märtsis oli pimendamine kl 18.10 - 05.00.

      23. märtsil korraldas ERÜ Massiarus emade- ja lastekodu. Ešelon, kus peal lapsed, emad lastega ja rasedad naised, saabus Massiarru juba 22. märtsil. Nad toodi Tallinnast, mis oli puruks pommitatud ning kus perekonnad jäänud peavarjuta. 500 ema-last saadeti Pärnumaale varjule.

      Märtsis töötas Pärnumaal 42 rahvamaja ja neile anti veidi petrooli valgustuseks.

      Kevadel pidi külvikorralduse järgi Hilda Juurikas Jäärja vallast Soti talust külvama suvenisu 0,5 ha, otra 1,4 ha, rühvelvilju 0,39 ha, sellest kartulit 0,3 ha. Vallavanem E. Randoja käsukirjaga tuli viia ka sealiha 200 kg eluskaalus. Märtsis müüs Väike-Küpsi talust Edits Saun Saarde Majandusühisuse lihakauplusele lehma 11540 rmk eest ja normidega oldi ühelpool.

      1. ja 2. aprillil toimus üle-eestiline ERÜ tänavakarbikorjandus. Kilingi-Nõmmes korjati rinde heaks 2052 rmk, Pärnus 18435 rmk, Sindis 690 rmk ja Vändras 575 rmk.

      Kilingi-Nõmme linnapea Riho Paloveri 14. aprilli otsusega pidid juuksuritöötoad linnas ja vallas olema avatud kl 8.00 - 17.00, laupäeval 8.00 - 18.00, pühade eel 16.00-ni.

      16. aprillil pidas Kilingi-Nõmme Vabatahtlik Tuletõrje oma aastapäevakoosolekut, juhatas linnapea Riho Palover, kes kuulus ühingu juhtivkoosseisu. Aruandes märgiti, et 1943. a olid tulud 7764,21 riigimarka, kulud 4167,08 riigimarka. Suurem osa läks pritsimaja remondiks. 1944. a eelarve oli 6700 rmk tasakaalus. Valimistel valiti tagasi kõik endised juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed. Ühingu esimeheks oli Imanta Joonsaar. Liikmeid 225, neist naisi 40. Põhitegevuseks ühingu seltsimaja korrastamine. Sanitaarala juhiks oli proua H. Joonsaar ja tegutses 2 sanitaarsalka.

      25. aprillil algasid Kilingi- Nõmmes traktorijuhtide kursused, mis koosnesid teooriast ja sõiduõpetusest.

      25. aprillil pidas Saarde Põllumeeste Seltsi ruumides oma peakoosolekut Saarde Ühispank. Ettekande tegid pangajuhataja Villem Tamm ja juhatuse esimees Peet Järvesoo. Saarde Ühispanga 1943. a äriseis oli tasakaalus 475262,75 rmk. Juhatuse liige oli ka Karl Pukk.

      Aprillis nn 31 toitlustusperioodil anti Pärnumaal alla 18. aastastele 250 g marmelaadi, naised- mehed said 0,5 l viina, 200 g suhkrut, 250 g herneid.

      Aprillis, rinde lähenedes, läks elu kitsaks elanikele ja töötegijatele. Näiteks õmbleja Marta Song pidi pöörduma Eesti Käsitööstuskonna Pärnu Piirkonna ühenduse poole, et saada luba osta 3 rulli õmblusniiti ja 3 pooli steppsiidi.

      Aprillis ilmus ajalehtedes hoiatus, et inimesed ei ahvatleks Saksa sõdureid müüma sõjaväe varustust.

      Aprillis oli pimendamine kl 19.50 - 05.00.

      1. maist määrati Kilingi-Nõmme Kohaliku Õhukaitse sanitaarala juhatajaks dr. Juhan Reimaste ja juhi asetäitjaks J. Kaer.

      19. mail sündis Laiksaare vallas Jaan Talts, esimene poolraskekaallane maailmas, kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. Olümpiamedalid 1968 Mexicos (hõbe) ja 1972 Münchenis (kuld).

      8. juunil oli Tallinnas erikohus, kus Saarde valla talunik Jaan Sass ja taluperenaine Liisa Ollino mõisteti surma vene langevarjurite-luurajate toetamise eest. Lugu oli järgmine. 1943. a septembris oli mitmel korral visatud vene lennukitelt Kikepera rabasse maha langevarjureid. Nad elasid rabas ja käisid 4-6-mehelise grupiga Sassi talus söömas ja magamas. Jaan Sass käis Pärnus, et hankida langevarjurite raadiojaamadele toiteakusid, et need saaks NSVL-ga sidet pidada. Detsembris, Omakaitse haarangu aegu hoiatas Jaan Sass langevarjureid. Teenete eest sai Jaan Sass raha ja langevarjusiidi. Liisa Ollino valmistas süüa ja andis pidevalt kaasa toiduaineid. Kohtu lõppotsus kõlas: eriti madal isamaameelsus ja toetus tugevale relvastatud jõugule. 9. juunil toimus Kilingi-Nõmmes Pärnu Omakaitseteenistuskomisjoni väljasõit, kus võeti mehi omakaitseteenistusse ja toimus läbivaatus.

      9. juulil oli Saarde kirikus suveleer 46 leerilapsele.

      Juulis toimus karbikorjandus - tehti 200 000 vapikujulist pappmärki, mida Eesti Rahva Ühisabi ja samariitlastest naised linnas väikese annetuse eest inimestele rinda kinnitasid.

      25. juulil langes lahingus Narva all Saarde valla mees August Joots (Pioneerpataljoni 2/21 grenader). 27. juulil langes rindel Saardest pärit Eduard Uhke (sünd 8.02.1920), maetud Tallinna Maarjamäe kalmistule, ja 25. juulil langes Elmar Vainujõe (sünd 10.12.1922), maetud Narva kalmistule.

      August oli sõjategevuses ohvriterohke. Langesid Tihemetsast pärit grenader Peeter Saar ja Saarde vallast Albert Ruusmaa.


      Nimi
      Kommenteerimistingimused