Tallinn Tartu Hiiumaa Saaremaa Läänemaa Harjumaa Pärnumaa Raplamaa Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Tartumaa Põlvamaa Võrumaa Valgamaa
Maakonnad
    Linnad ja vallad
      VALI UUDISTE PIIRKOND

      Saunajuttu nii ja teisiti

                           
      Saunajuttu nii ja teisiti
      Pilt on illustreeriv
      Foto: Monika Otrokova

      Pühapäeval, 1. aprillil 2012 oli Kadrina sauna taassünnipäev
      Ei meenu, et üks külasaun oleks kunagi nii suure tähelepanu keskmes olnud, kui on seda Kadrina aleviku avalik saun. Sauna tuntusele on kindlasti positiivselt mõjunud Kadrina saunaklubi (KSK) üleriigiline tuntus ja aktiivne tegevus ning uute töövormide rakendamine.

      Üks on toetanud ja „promonud" teist. Klassikalisest ihuharimise asutusest on saanud aja vaimule vastav klubi-tüüpi asutus, mille liikmeskond viib ellu ühishuvisid ja pakub samas ka koostööd oma lähema piirkonna inimestele. Selliste mõtetega sai mindud 1. aprillil toimunud sauna taassünnipäevale. Sellest kujunes rahvalik üritus paljudele aleviku meestele ja naistele. Teadaolevatel põhjustel ei saadud rakendada „võrdse kohtlemise printsiipi", aga pidulistena olid kõik osasaajad tänatud ja tervitatud.

      Ühiskondlik saun on Kadrinas eksisteerinud juba 55 aastat (vaheaegadega) ning üle elanud mitmeid kriise ja isegi ähvardusi (paneme kinni!). Kord polnud külastajatele meelepärane sauna süda - keris, kord jälle lahtioleku kellaajad jne. Aga pisivirisejate eest pole kaitstud isegi luksussaun. Sauna viimane renoveerimistööde etapp kestis kaks aastat ning selleks kulutati ligi 2 miljonit krooni. Nüüdseks on saun ja selle lähim ümbrus omandanud väljanägemise, mis igati kohane „puhastusasutusele". Sellega seoses on tekkinud mõte esitada Kadrina saun vallas läbi viidavale kauni kodu konkursile ühiskondlike hoonete kategoorias. See ettepanek pole tehtud mitte sauna ja selle haldaja - KSK „upitamiseks" rahva silmis, vaid selleks, et meie koduvallas aastaid toimuvale kauni kodu konkursile jõuaks igas kategoorias (neid on) ikka rohkem neid, kel on ette näidata tõsise tööga ja hea maitsega kujundatud-rajatud kodud, talud, ühiskondlikud hooned jms. Pole ju konkurssidel esinemine omaette eesmärk, vaid ikka selleks, et pakkuda ideid ja kogemusi teistele, et tõsta meie külakultuuri taset.

      Aurukamber ja banketituba, miks mitte ka muuseum!

      Sauna renoveerimise üheks eesmärgiks oli parandada sauna spetsiifi lisi omadusi, et jätkuks ikka leili, et ruumid oleksid soojad, torudes vett. Aga kahe silma vahele pole jäetud ka ruumide üldist väljanägemist, et pinnad oleksid kergesti puhastatavad ja jätkuks õhku hingamiseks. Sellega on kenasti hakkama saadud, kuigi mõnel saunalisel võivad ka erisoovid tekkida.

      Renoveerimise tulemusena on üldruum avaram, selles on televiisor, külmik. Varem remondimeeste tööruumina kasutatud pind on muutunud hubaseks klubiruumiks, mida saab kasutada ka banketitoana vms. Avamisõhtul võis seal näha KSK liikme Aare Välgu koostatud kivimite väljapanekut paigust, kus KSK oma reisidel on käinud. Igal kivil on peal ka aastaarv, mis on eriti oluline, sest rohked reisid aastate jooksul kipuvad ununema.

      Tehnilise uuendusena on renoveeritud saunas ka aurukamber, mis on kaasajal kõigis SPA-des. See on kindlasti kasulik lisandus saunale ning tervislik lõõgastumiskoht. Ja muidugi keris! Rajatis, mille headus paljuski määrab ära iga sauna populaarsuse. Käepärast ei ole ekspertandmeid, kuid see, et Tapalt käivad mõned saunahuvilised Kadrina saunas just mõnusa leili pärast, on teada fakt. Need KSK mehed, kes on Soomes Heinolas maailmameistrivõistlustel end kuumutanud, võivad seda kinnitada.

      Pole teada, kes esimesena poetas sõna „saunamuuseum", kuid liikvele on see läinud. Arvestades KSK meeste visadust ja järjekindlust, võib selline idee mõne aja pärast ka teoks saada. Ehk lahendatakse ka ruumiküsimus, sest ekspositsiooni päris lagedale jätta ei saa. Teadaolevalt ei ole Eestis veel saunamuuseumi olemas. Ehk saavad kadrinlased selgi alal pioneerideks. Nagu on nad osanud Kadrina sauna vestlusringi kutsuda 13 vabariigi valitsuse ministrit, et siis peale leilikuumuse kõrvetada neid ka küsimustetules. Ka taasavamise päeval olid saunas kaks Riigikogu liiget - Marko Pomerants ja Indrek Saar, kelle jutule said nüüd ka need, kel muidu selleks asja pole.

      Piduliku õhtu laualt ei puudunud ka mitmesugused kulinaarsed hõrgutised ning tordid ja sampus. Meeles peeti ka enne mehi end saunatanud naisi-noorikuid, kes said osa saunatordist ja sampusest. Pidu oli seega täielik.


      Nimi
      Kommenteerimistingimused