Tallinn Tartu Hiiumaa Saaremaa Läänemaa Harjumaa Pärnumaa Raplamaa Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Tartumaa Põlvamaa Võrumaa Valgamaa
Maakonnad
    Linnad ja vallad
      VALI UUDISTE PIIRKOND

      Miks ma ei tahtnud 24. augustil Keila Kooli õpetaja olla ehk emotsionaalselt koolide edetabelist

       (5)
                           
      Miks ma ei tahtnud 24. augustil Keila Kooli õpetaja olla ehk emotsionaalselt koolide edetabelist
      Pilt on illustreeriv

      Nagu iga päev tõttasin ka 24. augustil postkastist ajalehte tooma. Juba mitu hommikut ootasin Postimeest kerge hingevärinaga. Iga-aastane parimate koolide edetabel oli veel ilmumata.

      Arvestasin muidugi ka võimalusega, et tabelit ei ilmugi. On ju koolide pingerida kritiseerinud mitmed õpetajad, koolijuhid ja haridusametnikudki. Sellele võimalusele mõeldes tundsin esmakordselt pisukest kahetsust: kevadised lõpetajad olid väga tublid, koolipere lootis (tegelikult teadis), et oleme taas esimese 100 kooli hulgas. 12. klasside aineõpetajad arvasid, et reaalne oleks kooli nime isegi 60 hulgast leida.

      Postimehe esilehel terendaski oodatud küsimus "Millised on riigieksamite põhjal Eesti parimad koolid?". Kindlakäeliselt avasin tabeli ja ... Keila Kool 150., 2010. aastal 169. koht. Esimene mõte oli, et see ei ole võimalik. Siis märkasin kooli nime kõrval väikest tärnikest ja selgitust: "Keskmise arvutamisel on arvestatud ka õhtuse õppe ja kaugõppe tulemusi." Jälle! Tuju oli läinud, optimism kadunud. Kujutasin ette, millise tundega loevad seda tabelit õpetajad, koolijuht, linnavalitsus, lapsevanemad.

      Otsisin välja kevadised eesti keele (ainus kohustuslik riigieksam) eksamitulemuste analüüsi. 12.b klassi riigikirjandi keskmine oli 63,9; 12.a klassil 63,2; kooli keskmine 63,6. Erilist rõõmu tegid kaks 100-punktilist tulemust. Teisi aineid ei julgenud vaadatagi. Valikainete tulemused on sageli paremad. Meenusid eelmisel sügisel kuuldud /loetud repliigid: "Mina oma last küll sellesse kooli ei pane", "Kõik normaalsed õpetajad on ammu Keila Koolist lahkunud".

      Mul on hea meel, et Eestis on nn eliitkoolid, kes suudavad andekamatele, võimekamatele, mõnest ainest sügavamalt huvituvatele õpilastele võimalusi pakkuda. Pean oluliseks, et haridust saab omandada ka õhtuja kaugõppeosakonnas. Ma ei kritiseeri inimesi, kes edetabeleid koostavad, loevad ja järeldusi teevad. Ma saan aru, et juriidiliselt on Keila Kool tervik, st meil on algkool, põhikool, gümnaasium ning õhtu- ja kaugõppeosakond. Aga ma ei mõista, miks peab pingerida koostades arvestama ka õhtuja kaugõppeosakonna tulemusi, kui selliseid koole on tabeli alusel vaid 12. Kas on mõtet võrrelda Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Keila Kooli õhtuse ja kaugõppeosakonna tulemusi? Nende koolide eesmärgid on ju erinevad. Kas tabeli koostajad mõistavad kooli nime kõrval seisva tärnikese tähendust ja mõju kogukonnale, koolile, õpetajale?

      Muidugi tegi meie direktor oma arvutused, st jättis õhtu- ja kaugõppeosakonna tulemused keskmise arvutamisel välja. Kohalikus lehes ilmus ääremärkus, et Keila koolid tõusid pingereas kõrgemale ja järgmisest lehest võib lugeda, milline oleks koht vaid päevast õpet arvestades (kooli arvutuste kohaselt oleme 55. kohal). Ometi - 1. septembril ei pruugi lapsevanemad ega ka teised koolid meie järelehüüdest midagi teada. Meeles on ajakirjandusest loetud 150. koht.

      Mina õpetajana läksin 1. septembril klassijuhatajatundi. Minu ees istusid need 10. klassi õpilased, kes pääsesid õppima Keila Kooli. Mina õpetajana pean neisse sisendama usku, et ka meie kooli eesmärgiks on vaimsus, eluks vajalikud teadmised ja oskused ning head riigieksamite tulemused, seda suurtest või väikestest tärnikestest hoolimata.


      Nimi
      Kommenteerimistingimused