Tallinn Tartu Hiiumaa Saaremaa Läänemaa Harjumaa Pärnumaa Raplamaa Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Tartumaa Põlvamaa Võrumaa Valgamaa
Maakonnad
    Linnad ja vallad
      VALI UUDISTE PIIRKOND

      Loo keskkool testis uusi õpilasi

                           
      Loo keskkool testis uusi õpilasi
      Getter Künnapuu (esiplaanil), Janeli Lillepõld, Annika Jürjen ja Helen Konks loodavad gümnaasiumiõpinguid jätkata kodukoolis
      Jõelähtme Vallaleht

      Loo keskkooli nooremate kooliastmete õpilastele on vaheaeg puhkuseks, põhikooli lõpetajad aga teevad kirjalikke katseid gümnaasiumi pääsemiseks.

      Neljapäeva hommikul kella üheksaks on 9b klassijuhatajal Allar Veelmaal klassiruum gümnaasiumi astujaile katseteks ette valmistatud. Kella kümneks tulevad katsetele need õpilased, kes soovivad õpinguid jätkata Loo keskkoolis, ent kelle keskmine hinne võib jääda alla 4,0. Lisaks on katseid võimalik teha ka 26. mail.

      Loo koolis on gümnaasiumiosas valida kolme õppesuuna vahel: humanitaar- (teatri õpetus), reaal- (tehnoloogiaõpetus) ja võõrkeelte suund (turismindus).

      Koolile ollakse truud

      Direktor Ants Rebane ütleb, et Loo kooli puhul on traditsiooniks põhikooli lõpetanute jätkamine oma koolis. "On väga haruldane, kui keegi meie üheksandikest läheb mujale keskkooli. Sel juhul on valikuks pealinna eliitkool või põhjuseks erihuvi," sõnab direktor ja toob näiteks noormehe, kes põhikooli järel läks õppima teise kooli jalgpalliklassi.

      Tänavu on põhikooli lõpetamas kaks klassitäit noori. "Need on tublid noored. Meie laste jaoks on Loo kool väga hea," ütleb direktor veendunult ja kinnitab, et õpetajaskond on võimeline õppureid väga heal tasemel toetama-õpetama. Koolis töötab viis õpetajat-metoodikut, seitse vanemõpetajat ning aastaid on keeleõpe olnud väga tugeval järjel. Riigieksamite tulemused kummutavad taas väite, nagu poleks väike maakool tasemel. Lool õpib ka lapsi Tallinnast, Maardust ja mujalt.

      Omad tugevad küljed

      Õppesuunad ei sünni üleöö ega imeta neid pastakast välja. Suundade väljatöötamine on 2-3 aasta pikkune protsess ja neid koostades peeti silmas kooli seniseid tugevaid külgi. Kaks suunda rakendusid juba varem, tänavu alustatakse ka teatrisuunaga.

      "Üks asi on õppe suuna tegemine paberil, teine aga n-ö turuolukorra tunne tamine. See, mis teoreetiliselt peaks lastele sobima, ei pruugi nii olla," teab Rebane.

      Ka ei saa direktori sõnul olla õppesuund udupeen, sest nii võib laps näi teks elukoha vahetuse tõttu sat tuda olukorda, kus ta liiga spet siifilisel suunal jätkata ei saagi. "Õppesuunal läbitud kursused annavad eel teadmised, seda ei tohi segi ajada kutseõppega," rõhutab direktor.

      Sel aastal on koolipere häiritud meediakära pärast gümnaa siumide sulgemise üle ja lapsevanemad pärivad, mis koolist saab. "See meediakära, mis on haridus- ja teadusministri poolt käima lükatud, võib ka meie traditsioonilist gümnaasiumikindlust veidi murendada," nendib Rebane.

      Loo kooli peab üleval Jõelähtme vald ja kooli tulevik on suuresti omavalitsuse otsustada. Jõe lähtme vald toeta - vat keskkooli jätkamist igal juhul.

      Haridusministeeriumist on koolijuhile tulnud erinevaid ja vastukäivaid teateid. "On keeruline küll praegu öelda, mis keskkoolist saab. Kui otsustajateks on jumal ja vabariigi valitsus, pole ju kummagi otsuseid ette näha," sõnab Rebane. "Toimetame praegu selle teadmise alusel, mis meil on. Ootame uut kümnendat klassi." Direktor rõhutab, et igal juhul need lapsed, kes tänavu gümnaasiumis õppima hakkavad, Loo keskkooli ka lõpetavad.

      Kell läheneb kümnele. Teise korruse klassis seavad end laudade taha seitse noort kesk kooli ihkavat inimest, keda ter vitavad direktor ja õppealajuhataja Maria Kurisoo. Õpetaja Veelmaa kirjutab tahvlile esimese töö, essee teemad: "Kas minust võib saada ...", "Raamat, mis pani mind mõtlema". Järge ootavad lühitestid matemaatikas, võõrkeeles ja silmaringi test.


      Nimi
      Kommenteerimistingimused